Peter C. Doherty

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Peter C. Doherty
Peter Doherty 09.jpg
Sündinud 15. oktoober 1940
Brisbane, Queensland, Austraalia
Alma mater Queenslandi ülikool, Edinburghi ülikool
Abikaasa Penny Doherty
Lapsed 2 poega
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) immunoloogia, meditsiin
Töökohad Melbourne'i ülikool, St. Jude'i lasteuuringute haigla, Tennessee ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1996)

Peter Charles Doherty (sündinud 15. oktoobril 1940) on Austraalia immunoloog ja Nobeli auhinna laureaat. [1]

Ta sai 1995. aastal meditsiiniliste põhiuuringute eest Albert Laskeri auhinna, 1996. aastal koos Rolf Zinkernageliga [2] Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna ning 1997. aastal aasta austraallase tiitli. [3]

Noorus ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Peter Charles Doherty sündis 15. oktoobril 1940 Brisbane'i äärelinnas Sherwoodis Eric Charles Doherty ja Linda Doherty peres. [4] [5] Tema lapsepõlv möödus Oxleys [6] ja ta õppis Indooroopilly osariigi keskkoolis.

Pärast bakalaureusekraadi omandamist veterinaaria alal 1962. aastal Queenslandi ülikoolist asus ta tööle veterinaariaosakonnas loomauuringute instituudi laboris. [7] Seal kohtus ta mikrobioloogia eriala lõpetanud Penelope Stephensiga, kellega ta abiellus 1965. aastal. [7] Doherty sai magistrikraadi veterinaaria alal samast ülikoolist 1966. aastal. [8]

Ta omandas doktorikraadi patoloogias 1970. aastal Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ning naasis seejärel Austraaliasse, et jätkata teadustööd John Curtini meditsiiniuuringute koolis Austraalia riiklikus ülikoolis Canberras [9].

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Doherty uurimistöö keskendub immuunsüsteemile ja tema Nobeli töö kirjeldas, kuidas keha immuunrakud viiruste eest kaitsevad. Tema ja Rolf Zinkernagel, 1996. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna kaaslaureaat, avastasid, kuidas T-rakud tunnevad oma sihtantigeenid ära koostöös peamise koesobivuskompleksi (MHC) valkudega. [10]

Viirused nakatavad peremeesrakke ja paljunevad nende sees. T-rakud hävitavad nakatunud rakud nii, et viirused ei saa paljuneda. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et T-rakud peavad nakatunud rakkude äratundmiseks raku pinnal ära tundma kaks molekuli – mitte ainult viiruse antigeeni, vaid ka peamise koesobivuskompleksi (MHC) molekuli. Selle tuvastamise viib läbi T-raku retseptor T-raku pinnal. Varem oli leitud, et MHC vastutab siirdamise ajal sobimatute kudede tagasilükkamise eest. Zinkernagel ja Doherty avastasid, et MHC-l on tähtis roll ka meningiidiviiruste vastu võitlemises.

Tema poolautobiograafiline raamat „The Beginner's Guide to Winning the Nobel Prize“ ilmus 2005. aastal. Temalt on ilmunud veel raamatud „Light History of Hot Air“ (2007), "Sentinel Chickens" (2012) ja „The Knowledge Wars“ (2015).

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Doherty valiti 1987. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks. [11] 1997. aastal pälvis ta Ameerika Saavutuste Akadeemia kuldplaadi auhinna. [12] Aprillis 2017 määrati ta Victoria kuningliku seltsi liikmeks. [13]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

2021. aasta seisuga elavad Peter Doherty ja tema abikaasa Penny Melbourne'is.[14] Neil on kaks poega, Michael ja James, ning kuus lapselast.[15]

Praegu veedab Doherty kolm kuud aastas Memphises asuvas St. Jude'i lasteuuringute haiglas, kus ta on meditsiinikolledži kaudu Tennessee ülikooli terviseteaduste keskuse õppejõud. [16] Aasta ülejäänud 9 kuud töötab ta Melbourne'i ülikooli mikrobioloogia ja immunoloogia osakonnas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Laureate Professor Peter Doherty AC". University of Queensland. 02.11.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.11.2018. Vaadatud 02.11.2018.
  2. "Peter Doherty - Nobel Prize Inspiration Initiative". Nobel Prize Inspiration Initiative. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.09.2013. Vaadatud 26.09.2013.
  3. Lewis, Wendy (2010). Australians of the Year. Pier 9 Press. ISBN 978-1-74196-809-5.
  4. "Births". The Courier-Mail. 21.10.1940. P. 6, col. 1. Vaadatud 02.09.2021.
  5. "Peter C. Doherty - Biographical". Originaali arhiivikoopia seisuga 22.12.2016. Vaadatud 07.03.2017.
  6. "Antipodes Science: Peter Doherty...downloaded". New Scientist. 23.11.1996. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.10.2020.
  7. 7,0 7,1 Collis, Brad. "Survival of the Cells". Innovation Intelligence. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.09.2021. Vaadatud 02.09.2021.
  8. "Laureate Professor Peter Doherty AC". University of Queensland. 02.11.2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.11.2018. Vaadatud 04.11.2018.
  9. https://www.aai.org/About/History/Notable-Members/Nobel-Laureates/PeterCDoherty
  10. Hawkes, Nigel (08.10.1996). "Immunity scientists win Nobel prize". The Times (London). Lk 13.
  11. "Peter Doherty". royalsociety.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.06.2018. Vaadatud 12.06.2018.
  12. "Fellowship | AAHMS – Australian Academy of Health and Medical Sciences". www.aahms.org (Austraalia inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26.06.2018. Vaadatud 26.06.2018.
  13. "Elected Fellows of the Royal Society of Victoria - The Royal Society of Victoria". The Royal Society of Victoria (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 07.07.2017. Vaadatud 27.06.2018.
  14. Willis, Olivia (13.07.2021). "Nobel prize winner Peter Doherty on navigating COVID-19 and life in lockdown". ABC News. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.07.2021.
  15. Durkin, Patrick (08.05.2020). "'I'm 79, I won the Nobel Prize and I don't give a s---'". Australian Financial Review. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2020.
  16. "UTHSC people search". Originaali arhiivikoopia seisuga 02.04.2015.