Françoise Barré-Sinoussi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Françoise Barré-Sinoussi
Françoise Barré-Sinoussi-press conference Dec 06th, 2008-1.jpg
Françoise Barré-Sinoussi, 2008.
Sündinud 30. juuli 1947
Pariis, Prantsusmaa
Alma mater Pariisi ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) viroloogia
Töökohad Pasteuri Instituut
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (2008)

Françoise Barré-Sinoussi (sündinud 30. juuli 1947) on prantsuse viroloog, Unité de Régulation des Infections Rétroviralesi direktor ja Pasteuri Instituudi professor.[1]

Prantsusmaal Pariisis sündinud Barré-Sinoussi on teinud olulisi avastusi inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) tuvastamisel AIDSi põhjustajana. 2008. aastal pälvis Barré-Sinoussi HIV avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna koos oma endise mentori Luc Montagnieriga.[2] Ta lõpetas aktiivse teadustöö 31. augustil 2015 ja läks 2017. aastal täielikult pensionile.[3]

Lapsepõlv ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Barré-Sinoussi huvitas teadus juba väga noorelt. Lapsepõlves puhkuse ajal veetis ta tunde putukaid ja loomi analüüsides. Ta avaldas vanematele huvi, et ta sooviks minna ülikooli teadust õppima või teadlaseks. Barré-Sinoussi tunnistas, et oli rohkem huvitatud arstiks saamisest, kuid sel ajal jäi talle vale mulje, nagu oleks meditsiiniõpe nii kallim kui ka pikem kui teadusõpe. Pärast kaht aastat ülikoolis õppimist üritas Barré-Sinuossi leida laboris osalise tööajaga tööd. Peaaegu aastase laboritöö otsimise järel võeti ta lõpuks vastu Pasteuri Instituuti. Tema osalise tööajaga töö Pasteuri Instituudis sai kiiresti täistööks. Ta hakkas ülikoolis käima ainult eksamite sooritamiseks ja pidi lootma oma klassikaaslaste märkmetele, kuna ta ei käinud regulaarselt tunnis. Sellele vaatamata sai Barré-Sinoussi eksamitel kõrgemaid tulemusi kui varem.[4]

Akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese 1. tüüpi T-lümfotroopne viirus (HTLV-1) ja inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV).

Barré-Sinoussi liitus Pariisi Pasteuri Instituudiga 1970. aastate alguses. Ta sai doktorikraadi 1974. aastal ja tegi järeldoktoratuuri USA riiklikes tervishoiuinstituutides, enne kui naasis Pasteuri instituuti Montagnieri üksusesse.[5][6]

Varasel AIDSi epideemia ajal aastatel 1981–1984 ei olnud haiguspuhangu viiruslikku põhjust veel kindlaks tehtud. Koostöös Luc Montagnieri, Jean-Claude Chermanni ja teistega instituudis eraldas ja kasvatas Barré-Sinoussi retroviiruse AIDSi riskiga patsiendi biopsiaga paistes lümfisõlmest.[7] See viirus sai hiljem tuntuks kui HIV-1.[8][9][10][11]

Barré-Sinoussi asutas 1988. aastal Pasteuri Instituudis enda labori. Barré-Sinoussi paljude hiljutiste uurimistööde hulka kuuluvad viirusnakkusele adaptiivse immuunvastuse erinevate aspektide uurimine,[12][13] peremeesorganismi kaasasündinud immuunsuse kaitse roll HIV/AIDSi kontrollimisel,[14] emaga seotud tegurid HIV levikul lapsele[15] ja omadused, mis võimaldavad väikesel protsendil HIV-positiivsetest inimestest, piirata HIV replikatsiooni ilma retroviirusevastaste ravimiteta.[16][17] Ta on kirjutanud üle 240 teaduspublikatsiooni, osalenud üle 250 rahvusvahelisel konverentsil ja koolitanud palju noori teadlasi.

Barré-Sinoussi on aktiivselt panustanud mitmetesse Pasteuri Instituudi teadusseltsidesse ja komiteedesse ning teistesse AIDSi-organisatsioonidesse, näiteks Prantsusmaa AIDSi-uuringute Riiklikku Ametisse. Ta on teinud olulist tööd ka rahvusvahelisel tasandil, eriti WHO ja UNAIDS-HIV konsultandina.

2009. aastal kirjutas ta avaliku kirja paavst Benedictus XVI-le, kritiseerides tema avaldusi, et kondoomid on AIDS-kriisi lahendamiseks ebaefektiivsed.[18]

2012. aasta juulis sai Barré-Sinoussist Rahvusvahelise AIDSi Seltsi president.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Francoise Barré-Sinoussi jäi tööle Pasteuri instituuti ja määrati 1992. aastal retroviiruste bioloogia üksuse juhiks. Retroviiruste bioloogia üksus nimetati 2005. aastal ümber retroviiruslike infektsioonide regulatsiooni üksuseks. Praegu tegeleb üksus HIV-vastaste vaktsiinide arendamisega ja AIDS-i vastase immunoteraapiaga. Barré-Sinoussi karjäär on hõlmanud ka integratsiooni piiratud ressurssidega riikidega, nagu Vietnam ja Kesk-Aafrika Vabariik. Tema kogemused arengumaades Maailma Terviseorganisatsiooniga töötades ajendasid teda jätkama teaduslikku koostööd Aafrika ja Aasia riikidega. See koostöö on edendanud palju vahetusi ja töötubasid piiratud ressurssidega riikide noorteadlaste ja Pariisi teadlaste vahel.[4][19]

Francoise Barré-Sinoussi valiti 2006. aastal Rahvusvahelise AIDSi Seltsi (IAS) nõukogu koosseisu ning töötas aastatel 2012–2016 IASi presidendina. Barré-Sinoussi töötas IAS-i 9. HIV-teaduse konverentsi nõuandekomitees, mis toimus 2017. aasta juulis ja on praegu IAS-i kaasesimees, töötades HIV-i ravimise algatuse nimel.[4][19]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Barré-Sinoussi jagas 2008. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda Luc Montagnieriga HIV avastamise eest ja Harald zur Hauseniga, kes avastas emakakaelavähki põhjustava viiruse.

Lisaks Nobeli auhinnale on Barré-Sinoussi saanud muidki auhindu, sealhulgas:

  • Sovaci auhind
  • Körberi Euroopa teaduspreemia
  • Prantsuse Teaduste Akadeemia auhind
  • King Faisali rahvusvaheline preemia
  • Rahvusvaheline AIDSi Seltsi auhind[20]
  • Barré-Sinoussi sai 2006. aastal Auleegioni ordeni ohvitseriklassi, 2009. aastal komandöriklassi ja 2013. aastal suurohvitseriklassi.[21]
  • Ta sai 2009. aasta mais Tulane'i ülikooli audoktoriks ja 2014. aasta juulis Uus-Lõuna-Walesi ülikooli arstiteaduse audoktoriks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Too soon to speak of the end of Aids". Independent Online. Vaadatud 12.07.2016. 
  2. "Nobel prize for viral discoveries". BBC News Online. 06.10.2008. 
  3. "HIV discoverer: 'To develop a cure is almost impossible'". CNN. 23.07.2015. 
  4. 4,0 4,1 4,2 "From discovery to a cure: A conversation with Françoise Barré-Sinoussi". International AIDS Society. Vaadatud 17.11.2017. 
  5. Montagnier, Luc (29.11.2002). "Historical essay. A history of HIV discovery". Science 298 (5599): 1727–1728. ISSN 1095-9203. PMID 12459575. doi:10.1126/science.1079027. 
  6. "The Nobel Prize Women who changed science Françoise Barré-Sinoussi". www.nobelprize.org (inglise keeles). Vaadatud 16.03.2021. 
  7. Barré-Sinoussi, F.; Chermann, J. C.; Rey, F.; Nugeyre, M. T.; Chamaret, S.; Gruest, J.; Dauguet, C.; Axler-Blin, C. et al. (20.05.1983). "Isolation of a T-lymphotropic retrovirus from a patient at risk for acquired immune deficiency syndrome (AIDS)". Science 220 (4599): 868–871. ISSN 0036-8075. PMID 6189183. doi:10.1126/science.6189183. 
  8. Levy, J. A.; Hoffman, A. D.; Kramer, S. M.; Landis, J. A.; Shimabukuro, J. M.; Oshiro, L. S. (24.08.1984). "Isolation of lymphocytopathic retroviruses from San Francisco patients with AIDS". Science 225 (4664): 840–842. ISSN 0036-8075. PMID 6206563. doi:10.1126/science.6206563. 
  9. Kalyanaraman, V. S.; Cabradilla, C. D.; Getchell, J. P.; Narayanan, R.; Braff, E. H.; Chermann, J. C.; Barré-Sinoussi, F.; Montagnier, L. et al. (20.07.1984). "Antibodies to the core protein of lymphadenopathy-associated virus (LAV) in patients with AIDS". Science 225 (4659): 321–323. ISSN 0036-8075. PMID 6330889. doi:10.1126/science.6330889. 
  10. Gallo, R. C.; Salahuddin, S. Z.; Popovic, M.; Shearer, G. M.; Kaplan, M.; Haynes, B. F.; Palker, T. J.; Redfield, R. et al. (04.05.1984). "Frequent detection and isolation of cytopathic retroviruses (HTLV-III) from patients with AIDS and at risk for AIDS". Science 224 (4648): 500–503. ISSN 0036-8075. PMID 6200936. doi:10.1126/science.6200936. 
  11. Montagnier, Luc (29.11.2002). "Historical essay. A history of HIV discovery". Science 298 (5599): 1727–1728. ISSN 1095-9203. PMID 12459575. doi:10.1126/science.1079027. 
  12. Petitjean, G.L.; Chevalier, M. F.; Tibaoui, F.; Didier, C.L.; Manea, M. E.; Liovat, A.S.; Campa, P.; Müller-Trutwin, M. et al. (2012). "Level of double negative T cells, which produce TGF-β and IL-10, predicts CD8 T-cell activation in primary HIV-1 infection". AIDS 26 (2): 139–48. PMID 22045342. doi:10.1097/QAD.0b013e32834e1484. 
  13. Delobel, P.; Nugeyre, M.-T.; Cazabat, M.; Sandres-Sauné, K.; Pasquier, C.; Cuzin, L.; Marchou, B.; Massip, P. et al. (2006). "Naive T-Cell Depletion Related to Infection by X4 Human Immunodeficiency Virus Type 1 in Poor Immunological Responders to Highly Active Antiretroviral Therapy". Journal of Virology 80 (20): 10229–36. PMC 1617280. PMID 17005700. doi:10.1128/JVI.00965-06. 
  14. Liovat, A.S.; Jacquelin, B.; Ploquin, M.J.; Barré-Sinoussi, F.; Müller-Trutwin, M.C. (2009). "African non human primates infected by SIV – why don't they get sick? Lessons from studies on the early phase of non-pathogenic SIV infection". Current HIV Research 7 (1): 39–50. PMID 19149553. doi:10.2174/157016209787048546. 
  15. Marlin, R.; Nugeyre, M.T.R.S.; Duriez, M.; Cannou, C.; Le Breton, A.; Berkane, N.; Barré-Sinoussi, F.O.; Menu, E. (2011). "Decidual soluble factors participate in the control of HIV-1 infection at the maternofetal interface". Retrovirology 8: 58. PMC 3156730. PMID 21767373. doi:10.1186/1742-4690-8-58. 
  16. Saez-Cirion, A.; Hamimi, C.; Bergamaschi, A.; David, A.; Versmisse, P.; Mélard, A.; Boufassa, F.; Barré-Sinoussi, F. et al. (2011). "Restriction of HIV-1 replication in macrophages and CD4+ T cells from HIV controllers". Blood 118 (4): 955–64. PMC 3148172. PMID 21642597. doi:10.1182/blood-2010-12-327106. 
  17. Saez-Cirion, A.; Sinet, M.; Shin, S.Y.; Urrutia, A.; Versmisse, P.; Lacabaratz, C.; Boufassa, F.; Avettand-Fènoël, V. et al. (2009). "Heterogeneity in HIV Suppression by CD8 T Cells from HIV Controllers: Association with Gag-Specific CD8 T Cell Responses". The Journal of Immunology 182 (12): 7828–37. PMID 19494307. doi:10.4049/jimmunol.0803928. 
  18. Lettre ouverte à Benoît XVI
  19. 19,0 19,1 "Françoise Barré-Sinoussi – Biographical". Nobel Prize. Vaadatud 10.11.2017. 
  20. "Asia Leadership Center, Biography". Vaadatud 25.04.2012. 
  21. "France: Moroccan Aicha Ech-Chenna named Knight of the Legion of Honor". Morocco World News. 03.04.2013. Vaadatud 25.03.2018.