Mine sisu juurde

Mario Capecchi

Allikas: Vikipeedia
Mario Capecchi
Mario Capecchi (2013)
Sündinud 6. oktoober 1937
Verona, Itaalia
Alma mater Antiochi kolledž, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut, Harvardi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad geneetika
Töökohad Utah' Ülikool, Harvardi Ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (2007)

Mario Ramberg Capecchi (sündinud 6. oktoobril 1937) on Itaalia molekulaargeneetik, kes pälvis 2007. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna avastuse eest, kuidas luua hiired, kellel on kindlad geenid välja lülitatud (knock-out-hiired).[1][2][3][4][5][6]

Capecchi sai auhinna koos Martin Evansi ja Oliver Smithiesiga.[7] Praegu on ta USA Utah' Ülikooli meditsiinikooli inimgeneetika- ja bioloogiaprofessor.[8][9][10][11]

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Mario Capecchi sündis Veronas Itaalia lenduri Luciano Capecchi ja Ameerikas sündinud Lucy Rambergi[12] ainsa lapsena. Tema emapoolseteks vanavanemateks oli impressionistlik maalikunstnik Lucy Dodd Ramberg ja Saksa arheoloog Walter Ramberg. Teise maailmasõja ajal saadeti tema ema antifašistlikku rühma kuulumise eest Dachau koonduslaagrisse.[13] Vahistamist ette nähes oli ta kogu oma vara maha müünud ja andnud tulu Bolzano lähistel elanud taluperele, et ta laps võiks seal elada. Aasta pärast oli aga raha otsas ja kasupere ei suutnud enam lapse eest hoolt kanda.[14] Nelja ja poole aastaselt pidi Capecchi ise hakkama saama, elades järgmised neli aastat Põhja-Itaalias tänavalapsena.[viide?] Ta viibis aeg-ajalt mõnes lastekodus ja liikus linnast linna koos teiste kodutute lastega.[viide?] Capecchi oleks alatoitluse tõttu peaaegu surnud.[15]

Kui ema vabanes Dachaust, otsis ta Capecchit terve aasta. Lõpuks leidis ta palavikus poja Reggio Emilia linna haiglast.[15] 1946. aastal saatis Capecchi onu, RCA füüsik Edward Ramberg õele raha, et ta saaks reisida Ameerika Ühendriikidesse. Capecchi kolis koos emaga Pennsylvaniasse. Capecchi teine emapoolne onu Walter Ramberg oli samuti Ameerika füüsik, kes oli Eksperimentaalse Stressianalüüsi Seltsi kümnes president.[16]

Capecchi lõpetas 1956. aastal George'i Kooli, kveekerite internaatkooli Bucksi maakonnas Pennsylvanias.[17] 1961. aastal omandas ta bakalaureusekraadi keemias ja füüsikas Ohio Antiochi kolledžis. Edasi läks ta MIT-sse plaaniga õppida füüsikat ja matemaatikat,[18] kuid õppimise käigus tekkis tal huvi molekulaarbioloogia vastu. Seejärel siirdus ta Harvardisse, et ühineda DNA-struktuuri kaasavastaja James D. Watsoni laboriga.[19] Harvardi Ülikoolist sai Capecchi 1967. aastal doktorikraadi biofüüsikas; doktoritöö valmis Watsoni juhendamisel.[viide?]

Capecchi oli aastatel 1967–1969 Harvardi Ülikooli stipendiaatide seltsi noorem stipendiaat.[viide?] 1969. aastal sai temast Harvardi meditsiinikooli biokeemia kateedri dotsent. 1973. aastast töötas ta Utah' Ülikoolis. 1988. aastast on Capecchi olnud ka Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija. Ta on Rahvusliku Teaduste Akadeemia ja Itaalia-USA fondi liige.[viide?]

Pärast seda, kui Nobeli komitee teatas avalikult, et Capecchi on võitnud Nobeli auhinna, väitis austerlanna Marlene Bonelli, et Capecchi on tema ammu kadunud poolvend.[20] 2008. aasta mais kohtus Capecchi Põhja-Itaalias 69-aastase Bonelliga ja kinnitas, et too on tõepoolest tema õde.[21]

Knock-out-hiired

[muuda | muuda lähteteksti]

Capecchi pälvis koos Martin Evansi ja Oliver Smithiesiga 2007. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna knock-out-hiire loomise eest. Hiir saadi geenitehnoloogia ja in vitro viljastamise teel ning temas on konkreetne geen välja lülitatud.[22]

Knock-out-hiired on hiired, kelle geenides on vahetatud välja üks uuritav geen nn markeeritud ja inaktiivse geeni vastu. Selle tulemusel on võimalik uurida valitud geeni toimet mingile omadusele või nähtusele, näiteks saab uurida vähi tekke põhjuseid.[22]

Capecchi on jätkanud ka hiire Hoxi geeniperekonna süstemaatilist analüüsi. Sellel geeniperekonnal on tähtsaim osa embrüonaalse arengu kontrollimisel kõigil hulkraksetel loomadel. See geeniperekond määrab raku arengu paigutuse õiges järjekorras mööda keha telge pealaest jalatallani.[viide?]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1969 – Eli Lilly auhind bioloogilises keemias
  • 1992 – Bristol-Myers Squibbi auhind silmapaistvate saavutuste eest neuroteaduste alal
  • 1993 – Gairdneri fondi rahvusvaheline auhind meditsiiniteaduste saavutuste eest
  • 1993 – Gairdneri fondi rahvusvaheline auhind
  • 1994 – General Motorsi vähiuuringute fondi Alfred P. Sloan juuniori preemia
  • 1996 – Kyōto põhiteaduste auhind
  • 1996 – Saksamaa molekulaarse bioanalüütika auhind
  • 1997 – Franklini medal
  • 1998 – Feodor Lyneni preemia
  • 1998 – Rosenblatti auhind
  • 1998 – Baxteri auhind biomeditsiiniteaduste uurimistöö eest
  • 2000 – Premio Phoenix-Anni Verdi geeniuuringute eest
  • 2001 – Albert Laskeri auhind (kaaslaureaadid Martin Evans ja Oliver Smithies)[23]
  • 2001 – Jiménez-Diázi auhind
  • 2001 – Progressi pioneeride auhind
  • 2001 – National Medal of Science[24]
  • 2002 – John Scotti medali preemia
  • 2002 – Massry auhind Lõuna-California Ülikooli Kecki Meditsiinikoolilt
  • 2003 – Pezcolleri fondi AACR-i rahvusvaheline vähiuuringute auhind
  • 2002/2003 – Hundi auhind meditsiinis
  • 2007 – Jacob Heskel Gabbay biotehnoloogia- ja meditsiiniauhind[25]
  • 2007 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (kaaslaureaadid Martin Evans ja Oliver Smithies)[7]
  • 2008 – Ameerika Südameassotsiatsiooni tunnustatud teadlaste auhind
  • 2011 – Cátedra Santiago Grisolía auhind
  • 2011 – Mike Hoggi auhind
  • 2012 – UCSF-i medal[26]
  • 2012 – Bologna Ülikooli meditsiinikooli audoktor
  • 2013 – Cardiffi Ülikooli audoktor
  • 2013 – Ben-Guriyyoni Ülikooli audoktor
  • 2015 – Ameerika Vähiuuringute Ühingu elutööpreemia
  • 2015 – USA Meditsiiniakadeemia välisliige

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Skipper, M. (2005). "An Interview With Mario Capecchi". Nature Reviews Genetics. 6 (6): 434. DOI:10.1038/nrg1647. ISSN 1471-0056. PMID 15934189.
  2. ↑ Thomas, K. R.; Capecchi, M. R. (1987). "Site-directed mutagenesis by gene targeting in mouse embryo-derived stem cells". Cell. 51 (3): 503–512. DOI:10.1016/0092-8674(87)90646-5. PMID 2822260.
  3. ↑ Mansour, S. L.; Thomas, K. R.; Capecchi, M. R. (1988). "Disruption of the proto-oncogene int-2 in mouse embryo-derived stem cells: A general strategy for targeting mutations to non-selectable genes". Nature. 336 (6197): 348–352. Bibcode:1988Natur.336..348M. DOI:10.1038/336348a0. PMID 3194019.
  4. ↑ Capecchi, M. R. (1980). "High efficiency transformation by direct microinjection of DNA into cultured mammalian cells". Cell. 22 (2): 479–488. DOI:10.1016/0092-8674(80)90358-x. PMID 6256082.
  5. ↑ Chisaka, O.; Capecchi, M. R. (1991). "Regionally restricted developmental defects resulting from targeted disruption of the mouse homeobox gene hox-1.5". Nature. 350 (6318): 473–479. Bibcode:1991Natur.350..473C. DOI:10.1038/350473a0. PMID 1673020.
  6. ↑ Thomas, K. R.; Folger, K. R.; Capecchi, M. R. (1986). "High frequency targeting of genes to specific sites in the mammalian genome". Cell. 44 (3): 419–428. DOI:10.1016/0092-8674(86)90463-0. PMID 3002636.
  7. 1 2 "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2007". Nobelprize.org. Vaadatud 08.10.2007.
  8. ↑ Kain, K. (2008). "The first transgenic mice: An interview with Mario Capecchi". Disease Models and Mechanisms. 1 (4–5): 197–201. DOI:10.1242/dmm.001966. PMC 2590805. PMID 19093023.
  9. ↑ Cohen-Tannoudji, M. (2007). "Prix Nobel de Médecine 2007". Médecine/Sciences. 23 (12): 1159–1161. DOI:10.1051/medsci/200723121159. PMID 18154719.
  10. ↑ Capecchi, M. (2005). "An Interview with...". Nature Reviews Genetics. 6 (6): 434. DOI:10.1038/nrg1647. PMID 15934189.
  11. ↑ Dennis, C. (2004). "Mario Capecchi: From rags to research". Nature. 430 (6995): 10–11. Bibcode:2004Natur.430...10D. DOI:10.1038/430010a. PMID 15229575.
  12. ↑ Collins, L. M. (2007). "U. scientist Capecchi wins Nobel Prize". Deseret Morning News. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.02.2009. Vaadatud 13.06.2021.
  13. ↑ Goodman, T. (2001). "U. scientist Mario Cappechi scores a 'knockout'". Salt Lake Tribune. Vaadatud 08.10.2007.
  14. ↑ Lee, C. (2007). "From Child on Street to Nobel Laureate". Washington Post.
  15. 1 2 Zucconi, V. (2007). "Ero un ragazzo di strada mia madre mi ha salvato". La Repubblica.
  16. ↑ Taylor, C. E. (1999). "A tribute to Walter Ramberg 1904–1985". Experimental Techniques. 23 (5): 11–13. DOI:10.1111/j.1747-1567.1999.tb01297.x.
  17. ↑ Sample, S. (2007). "Scientist Profile: Mario Capecchi". University of Utah. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.10.2007.
  18. ↑ Gumbel, A. (2007). "Mario Capecchi: The man who changed our world". Belfast Telegraph.
  19. ↑ Dey, A. (2007). "Two Nobel Prize Winners MIT-Affiliated". The Tech. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.03.2016. Vaadatud 13.06.2021.
  20. ↑ Popham, P. (2007). "Reunion beckons for Nobel winner and his long lost step-sister". Belfast Telegraph.
  21. ↑ "'Looking at the pictures, it was obviously my sister,' Capecchi said, noting her resemblance to their mother.""Nobel Winner Reunited With Sister Lost in WWII". ABC News. 06.06.2008.
  22. 1 2 University of Utah. learn.genetics.utah.edu
  23. ↑ "2001 Albert Lasker Award for Basic Medical Research". Lasker Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.09.2007. Vaadatud 01.10.2007.
  24. ↑ "The President's National Medal of Science: Recipient Details | NSF - National Science Foundation". www.nsf.gov.
  25. ↑ "Past Winners". www.brandeis.edu.
  26. ↑ "UCSF Medal". chancellor.ucsf.edu. Vaadatud 13.06.2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Capecchi&oldid=7045900"