Siddhārtha Gautama

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maara deemonitest häirimatult dhjaanas istuv Gautama Buddha. Sanskritikeelne Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā suutra. Nālandā, Bihar, India. Umbes 700–1100 pKr.

Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama; traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr) oli budismi rajaja Buddha Šākjamuni nimi enne virgumist.

Siddhattha Gotama sündis Põhja-Indias, tänapäeva lõuna Nepalis, šaakjate hõimus, valitseja perekonnas. Ta isa nimi oli Suddhodana ja ema Mahā Mājā.

Šākjamuni oli ajalooline isik, kuid tema täpsed eludaatumid ei ole selged. Tänapäeva theravaada traditsiooni järgi on tema eluaastad 623–543 eKr[1]. Palju aastaid peeti suuresti tänu theravaada koolkonna mõjukusele lääne õpetlaste seas Buddha sünniajaks vanade Sri Lanka kroonikate põhjal aastat 563 eKr; teine, Indiast pärit traditsioon, paigutab selle aga rohkem kui sajandi võrra hilisemaks, aastasse 450 eKr. Uuemad uurimused, mis põhinevad Dīpavaṃsal peavad kõige tõenäolisemaks aastat 485 eKr.[2]

Buddha elulugu on tugevasti mütologiseeritud. Legendi järgi sündis ta Lumbinī metsasalus ja tema ema suri varsti peale sünnitust. Isa kasvatas teda maailmast eraldatuna, kuna soovis, et ta ei näeks maailma viletsust. Ennustuse kohaselt pidi Siddhatthast saama suurmees, kas valitseja või õpetaja. Isa soovis esimest. Siddhattha abiellus oma nõo Jašodharāga ja neil sündis poeg Rāhula. Kuid Siddhatthal õnnestus siiski näha maailma pahupoolt – haigust, vanadust ja surma – ning ta otsustas naudinguterikkast elust loobuda ja ühines 29-aastaselt rändaskeetidega. Nähes liigse enesepiinamise mõttetust, hülgas ta ka selle. Seejärel jõudis ta 35-aastaselt Gayā linna lähedal bodhipuu all istudes virgumiseni (skr bodhi).

Esimese jutluse pidas Buddha Sārnāthi hirvepargis (Vārānasī lähedal) oma viiele endisele kaaslasele. Siddhattha Gotama esimest jutlust nimetatakse Seadmuseratta käimapanemiseks ehk Tõeratta käimapanemise suttaks (Dhammacakkappavattana Sutta, SN 56.11). Seejärel õpetas ta kuni surmani umbes nelikümmend aastat, rännates ringi Gangese orus, põhiliselt tänapäeva Bihari osariigi aladel.

Siddhattha Gotama suri ehk vaibus parinirvaanasse Kušinagaris 80-aastaselt. Endale järeltulijat ta ei valinud, vaid soovitas juhinduda oma õpetusest ehk Seadmusest (paali keeles dhamma, sanskriti keeles dharma).

Tema järgijatest kujunes kogudus (sanskriti, paali sangha), mille liikmed talletasid tema õpetuse.

Panoraam Buddha elu stseenidest. Birma, 18. sajandi parabeik (pildiraamat).

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Gautama hakkas oma eluajal otsima võimalusi kannatustest vabanemiseks ning uuestisünniks. Esialgu püüdis ta seda saavutada askeesi teel, ent 6 aasta pärast jõudis ta arusaamisele, et see pole õige. Töötas välja nn 4 õilsat tõde:

  • Elu on kannatus.
  • Kannatuste põhjus on elujanu (millest tulenevad ka viha, iha ja teadmatus).
  • Kannatus lakkab, kui elujanu on kustunud.
  • Kannatusest vabanemisele viib 8-osaline tee. Sellest 5 esimest punkti on mõeldud ilmalikkudele inimestele ning 3 viimast ainult munkadele. 8-osalise tee 2 esimest punkti puudutavad tarkust, 3.–5. punkt moraali ning 6.–8. punkt meditatsiooni. 8-osaline tee on:
    • Õige arusaamine ehk tee mõistmiseni.
    • Õige meel, mis on vaba pahedest ja hirmudest.
    • Õige kõne.
    • Õige tegutsemine (teistele mitte kahju tegemine).
    • Õige eluviis (ei tohi tappa).
    • Õige püüdlus (kõlblus).
    • Õige ärksus (sügav teadvustumine).
    • Õige keskendatus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Narada 1988, The Buddha and His Teaching, BMS, Malaysia, lk 1.
  2. Skilton A., 2012, Budismi lühiajalugu, Koolibri, Tallinn.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]