Isetus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib budismi mõistest. Isetu ja omakasupüüdmatu käitumise kohta vaata artiklit altruism.

Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg
QC Harrington4 tango7174.jpg

Isetus (sanskriti keeles anātman; paali keeles anattā; tiibeti keeles bdag med; hiina keeles 無 我 wu wo; jaapani keeles muga) on budismis üks kesksemaid mõisteid.

Isetus koos püsituse (anitya) ja kannatusega (duḥkha) on kõige olemasoleva tunnused (trilakṣaṇa).

"Isetuse õpetus" on Buddha teine jutlus pärast virgumist ja seadmuseratta käimapanemist.

Budismi järgi ei ole inimisiksusel ega ühelgi seadmusel ehk dharmal püsivat omaolekut. Isiksus moodustub oma koostisosadest, need omakorda on aga pidevas muutumises ja sõltuvad tingimustest.[1] Iseendast kinni hoidmine põhjustab valu, rahulolematust ja kannatusi.[2][3] Kuna ainult ise saab kannatada, siis isetul kannatused lakkavad.

Buddha esimeses jutluses (Seadmuseratta käimapanemine) loetletakse mitmeid kannatusi tekitavaid asjaolusid ning tuuakse siis esile nende kõigi algpõhjus, milleks on inimene ise, tema isiksus.

„Lühidalt: viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi.[4][5]

Isiksusega võrdset viletsust ei ole olemas.[6]

Interpretatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Iseenesest ei ole millelgi püsivat sisu, mõtet, tähendust ega väärtust. Kõik mõisted, väited ja seisukohad, aga ka tajud, kogemused ja teadvuse seisundid on suhtelised, subjektiivsed ja sõltuvad kontekstist. Kõik need on omandatud ja omaks võetud teiste inimeste abil ja nende kaudu, läbi ühiskonna, kasvatuse jmt. Tähendus, mõte, otstarve, väärtus või eesmärk omistatakse kõigele isiklikult reageerides, läbi suhete, läbi parajasti omaks peetavate vaadete ja arvamuste.[7]

Tegelikult on kõik objektid ja subjektid meele poolt loodud, kokku pandud tingimustest ja põhjustest ning on seetõttu oma olemuselt meelepettelised ja ebapüsivad.[8] Teatud tingimuste ja põhjuste koosluses võib ilmneda midagi nendele vastavat, kuid see kaob kohe, kui kaovad selle aluseks olevad põhjused ja tingimused. Kuna kõik olemasolev on pidevas tekkimises ja lakkamises, pole ka võimalik, et eksisteeriks iseseisev ‘mina’. "Mina" on vaid asesõna ja sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. "Mina" pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse budismis kannatuse põhjuseks.[9] Kuna "tõelist mina" polegi olemas, siis ei saa selleni ka jõuda.[10]

Kolm aspekti[muuda | muuda lähteteksti]

Paali kaanoni tekstides võib eristada kolme käsitlust isetusest (anatta).

  1. Ontoloogilises mõttes puudub omaolek või iseseisev olemine kõigil seadmustel ehk maailma asjadel ja nähtustel (sabbe dhamma anatta), mistõttu on isetus nende kõigi üldine omadus või tunnus, nii nagu ka püsitus (anitya).
  2. Psühholoogilises mõttes puudub "ise" (hing, isiksus vmt) kõigil inimestel (etam mamam eso 'ham asmi, eso me atta ti), mistõttu on see vaid ettekujutus, mis on moodustunud ebapüsivatest koostisosadest.
  3. Tekstides eristatakse ka veel "ise olemist" ja "isetust" kui vastavalt "vale vaadet" ja "õiget vaadet.[11]

Theravaada[muuda | muuda lähteteksti]

Theravaada koolkondades on isetuse kontseptsioon kesksel kohal. Mistahes püsiva "hinge" või "mina" eitamine eristab budismi selgesti nii kristlusest kui hinduismist.[12] Õigupoolest polegi siin tegemist seesuguse fenomeni eitamisega, pigem jäetakse see tähelepanuta, peetakse vähe oluliseks. Enese tähtsustamist, iseenda üle uhkuse tundmist peetakse üheks suuremaks takistuseks vaimse arenemise teel.[13] Oma tõelise mina otsimine ja/või avastamine, omaenda isiksuse analüüsimine, iseenda vahekorrad maailma, universumi või jumala(te)ga jmt pole budismis kunagi olnud olulised teemad. Niisamuti pole olulised ka küsimused "hinge" või mingi muu püsiva alge edasi kestmisest või ümber sündimisest.

Mahajaana[muuda | muuda lähteteksti]

Mahajaanas, on 'hing' (jīva), 'ise' (ātman), 'olend' (sattva) ja 'isiksus' (pudgala) neli väärvaadet, millele ei saa omistada iseseisvat olemist ega tähendust, nagu väidab «Teemantsuutra»: “Ei saa rääkida, et ta on bodhisattva, kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”[14]

Mahajaana õpetustes, eriti šuunjavaadas, peetakse kõiki seadmusi tühjadeks ja isetuteks, sest ka need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult üleüldise põhjuslikkuse tõttu. Seda seisukohta esindab näiteks «Südasuutra» väide: “Kõik seadmused on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.”

Praktika[muuda | muuda lähteteksti]

Isetus on budistlikus pühendumuslikus praktikas kesksel kohal. Ilma tegeliku rakenduseta poleks sel mõtetki. Ei pea igale poole ise sekkuma, midagi arvama või hindama, tegema või muutma. Ilma oma soovide ja tahtmisteta, ilma hirmude ja lootusteta, rahulikult, sihikindlalt ja veendunult on võimalik eemaldada kõik takistused ning elada õigel viisil.

Koos isetuse praktiseerimisega arenevad virgumise tegurid (satta bojjhagā), ületavad toimingud (pāramī), neli mõõtmatut (brahmavihāra) jm. Kõigi nende hulka kuulub võrdne suhtumine (upekkhā), mis on kõikide olendite nägemine samal viisil, taskaalustatult, hoidumine vahetust reageerimisest, teadlikkus.[15] Igapäevases elus vähenevad ka vajadused tähelepanu, tunnustuse jmt järele.[16]

Pühendunud mungad ja nunnad on loobunud nimest ja omandist, kannavad ühesuguseid rüüsid, neil on paljaks aetud pea, üks söögikord päevas ja nad elatuvad üksnes almustest. Hommikuti kõnnivad nad paljajalu ümbruskonnas, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu vaid seda, mida neile vabatahtlikult pakutakse. Nad on valinud tsölibaadi ja vaesuse; maistest asjadest vaba, isetu ja alandliku elu.

Lisaks budistliku kloostri igapäevaelule praktiseeritakse isetust ka mitmesuguste meeleharjutuste abil. Selleks võivad olla tavalised ja lihtsad tööd või kohustused, aga ka mõnevõrra arendatumad vaimsed tehnikad, mida praktiseeritakse üheskoos või ka eraldi. Olulisel kohal nende hulgas on meelerahu (samatha) ja sisekaemuse (vipassanā) harjutamine.

Meelerahu[muuda | muuda lähteteksti]

Meelerahu harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva vaibumine. Selles seisundis ei võeta enam midagi isiklikult, ei hinnata midagi, ei võrrelda midagi ega kedagi ega suhestuta ka ise kuidagi. Oma tahtmatute reaktsioonide ja häirivate meeleliigutuste vaibudes areneb seeläbi teadlikkus ning tekivad võimed näha ja mõista kõike palju paremini. Rahu ja selge pilk ehk eristav vaatlemine tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada.[17]

Sisekaemus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]
  2. Peter Harvey (2012). An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices. Cambridge University Press. pp. 57–62. ISBN 978-0-521-85942-4.
  3. Peter Harvey (2015). Steven M. Emmanuel (ed.). A Companion to Buddhist Philosophy. John Wiley & Sons. pp. 34–37. ISBN 978-1-119-14466-3.
  4. Budismi Instituut: tõlked. [2]
  5. Seadmuseratta käimapanemine (Dhammacakkappavattana sutta, SN 56.11)
  6. Dhammapada, 202.
  7. Cūḷa Vedalla Sutta (MN 44) [3]
  8. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[4]
  9. Bodhi Laama Erik Drew Jung
  10. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[5]
  11. Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. pp. 3–5, 35–36, 96–97, 109–116, 163, 193. ISBN 978-0-521-39726-1.
  12. Oliver Leaman (2002). Eastern Philosophy: Key Readings. Routledge. pp. 23–27. ISBN 978-1-134-68919-4.
  13. Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. pp. 93–94. ISBN 978-0-521-39726-1.
  14. Ida mõtteloo leksikon: hing.[6]
  15. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu, lk 60.
  16. Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003. [7]
  17. Linnart Mälli loeng "Bodhisattva tee", 2002. [8]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]