Isetus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Isetus[1] (sanskriti keeles anātman; paali keeles anattā; tiibeti keeles bdag med; hiina keeles 無 我 wu wo; jaapani keeles muga) on budismi keskseid mõisteid, üks kokkupandud seadmuste kolmest tunnusest (trilakṣaṇa) koos püsituse (anitya) ja kannatusega (duḥkha).

Budismi järgi ei ole inimisiksusel ega ühelgi seadmusel püsivat omaolekut ehk ennast. Inimisiksuse isetust tõestatakse sellega, et see koosneb isiksuse koostisosadest, need omakorda on aga pidevas muutumises. Seega on inimisiksus püsiva omaoleku poolest tühi.

Mahajaana õpetustes, eriti šuunjavaadas, peetakse kõiki seadmusi tühjadeks ja isetuteks, sest ka need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult üleüldise põhjuslikkuse tõttu.

Seda seisukohta esindab näiteks «Südasuutra» väide: “Kõik seadmused on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.”

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]