Skandha

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Isiksuse koostisosad ehk skandhad (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhi, kogum’ või upādānaskandha ‘kippumise kogum’; paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un) on budismis illusoorsed seadmuste kogumid, mida virgumata meel nende koostoimes tajub isiksusena ja mis valmistavad kannatusi.

„Lühidalt: viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi.[1]

Koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Theravaada traditsiooni kohaselt tekivad kannatused siis, kui ennast peetakse isiksuseks, teisiti öeldes, kui kiindutakse seadmustesse, mis nagu moodustaks isiksuse. Kannatused kaovad, kui sellisest ettekujutusest vabanetakse, sest ainult isiksus saab kannatada.

Mahajaanas sedastatakse, et kõikide seadmuste omaolek on nagunii tühi.

Loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

Isiksus koosneb viiest ebapüsivast ja muutlikust osast:

  • kuju, ka keha, vorm ehk välimus, (sanskriti ja paali keeles rūpa). Keha ehk materiaalne vorm koosneb kõikidel olenditel ja asjadel elementidest: maaollusest, veeollusesst, kuumuseollusest ja tuuleollusest. Ükski kuju, keha, vorm või välimus ei saa seetõttu olla püsiv ja muutumatu ega tõeline.
  • tunne ehk tundmine (vedanā). Tunnetada saab läbi tundemeelte – kuulmise, puudutamise, nägemise, maitsmise, haistmise – või meele endaga – mõteldes, kujutledes, mäletades jne. Seeläbi tekkivad tunded võivad olla meeldivad, ebameeldivad või neutraalsed, kuid nad pole püsivad ja võivad pidevalt muutuda.
  • mõisted, mõistete moodustamine ehk mõtestamine, arusaamine (sanskriti keeles saṃjñā, 'kokkuteadmine', paali keeles saññā). Mõistus loob mõisteid ning mõistete tasemel toimub tajutu äratundmine, analüüs ja mõtestamine, näiteks kuju või värvuse äratundmine; tunnete, näiteks hirmu või viha tekkimine jne.
  • meelekujundid ehk kujutlused, motivatsioonid ehk meeleolud ehk (päris täpses tõlkes) “kokkutehtused”[2] (sanskriti keeles saṃskārā, 'kokkutehtus', paali keeles sankhārā[3]) on tegutsema sundivaid tegurid, ajendid, tungid ja motiivid, mis tekivad mõistetest ja tunnetest ning põhjustavad tegevusi, liigutusi, ettevõtmisi jne, olles samuti ebapüsivad ja muutlikud.
  • teadvus ehk teadvustamine (sanskriti keeles vijñāna, paali keeles viññāṇa) on meele aktiivsus mõteldes, kujutledes, teades ja mäletades ning selle avaldumine kuulmismeele, puudutusmeele, nägemismeele, maitsmismeele ja haistmismeelena. Meel loob teadvustades selle, mida ta tunnetab, millest ta mõtleb, mida ta kujutleb või mäletab. Meel loob tegelikkuse, milles ta tegutseb. Meel ongi tegelikkus.[4]

Tekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiksuse koostisosadest ja nende vääritimõistmisest tegelikult olemasoleva isiksuse ehk iseendana räägitakse mitmes Suttapiṭaka tekstis. Näiteks öeldakse «Dhammapadas»:

„Isiksuse koostisosadega võrdset viletsust ei ole olemas.[5]

„Kui ta saab aru oma isiksuse koostisosade tekkimisest ja lakkamisest, siis tunneb ta rõõmu ja õnne.[6]

Süstemaatilisel kujul on isiksuse koostisosade õpetus esitatud abhidharma tekstides. Mahajaanat esindavas «Südasuutras» rõhutatakse nende kui seadmuste tühjust[7]:

„Mis on kuju, see on tühjus; mis on tühjus, see on kuju. Nõnda on ka tunne, mõte, kujutlused ja teadvus tühjus.[8]

Isiksus ei ole budismis midagi tõelist ja selle koostisosad ei moodusta midagi tegelikku, sest see on vaid ajutine ja pidevalt muutuv. Iseendast kinni hoidmine ei lase jõuda virgumiseni.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Seadmuseratta käimapanemine (Dhammacakkappavattana sutta, SN 56.11)
  2. Linnart Mäll. Sõna- ja nimeseletusi Dhammapada tõlke järelsõnas.
  3. The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [1]
  4. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. ISBN 9789985587690
  5. Dhammapada, 202.
  6. Dhammapada, 374.
  7. Ida mõtteloo leksikon: isiksuse koostisosa.[2]
  8. Südasuutra tekst. [3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Here a being is viewed as the collection of five aggregates of phenomena. [4]