Skandha

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Skandhad (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’ või upādānaskandhakippumise kogumid’; paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un), ka viis agregaati või viis isiksuse moodustajat ehk isiksuse koostisosad, on budismis illusoorsed dharmade kogumid, mis loovad enesetunnetuse ja mida tajutakse isiksusena ja millesse kiindumine valmistab kannatusi.[1][2]

Loetelu[muuda | muuda lähteteksti]

Viis isiksuse moodustajat ehk viis skandhat, ihu ja meele kippumise kogumikku, muutlikku ja ebapüsivat kuhelikku, on järgmised:

  1. ihu kuhelik, rūpaskandha, hõlmab elusolendi kui füsioloogiliselt talitleva organismi, samuti kõik temaga seotud välismaailma kehad, vormid ehk välimused[3]. Keha ehk materiaalne vorm koosneb kõikidel olenditel ja asjadel elementidest: maaollusest, veeollusesst, kuumuseollusest ja tuuleollusest. Ükski kuju, keha, ihu, vorm või välimus ei saa seetõttu olla püsiv ja muutumatu ega tõeline.
  2. tundmise kuhelik, vedanāskandha, hõlmab tunded ehk tundmise või tunnetamise (vedanā). Tunnetada saab läbi tundemeelte – kuulmise, puudutamise, nägemise, maitsmise, haistmise – või meele endaga – mõteldes, kujutledes, mäletades jne. Seeläbi tekkivad tunded võivad olla meeldivad, ebameeldivad või neutraalsed, kuid nad pole püsivad ja võivad pidevalt muutuda.
  3. mõtestamise kuhelik, saṃjñāskandha, tähistab märgilist, mõistelist taju; mõisteid, mõistete moodustamist ehk mõtestamist, arusaamist[4]. Mõistus loob mõisteid ning mõistete tasemel toimub tajutu äratundmine, analüüs ja mõtestamine, näiteks kuju või värvuse äratundmine; tunnete, näiteks hirmu või viha tekkimine jne. Kõik mõisted ehk dharmad on iseenesest tühjad ega tähenda midagi.
  4. valmistamise või tegemise kuhelik, saṃskārāskandha; dharmade sõltuvusliku tekkimise liikumapanev jõud psüühikas; sankhārad, meelekujundid ehk kujutlused, motivatsioonid ehk meeleolud ehk (päris täpses tõlkes) “kokkutehtused”[5][6]) on tegutsema sundivaid tegurid, ajendid, tungid ja motiivid, mis tekivad mõistetest ja tunnetest ning põhjustavad tegevusi, liigutusi, ettevõtmisi jne, olles samuti ebapüsivad ja muutlikud.
  5. teadvustamise kuhelik, vijñānaskandha; teadvus ehk teadvustamine[7] on meele aktiivsus mõteldes, kujutledes, teades ja mäletades ning selle avaldumine kuulmismeele, puudutusmeele, nägemismeele, maitsmismeele ja haistmismeelena. Meel loob teadvustades selle, mida ta tunnetab, millest ta mõtleb, mida ta kujutleb või mäletab. Meel loob tegelikkuse, milles ta tegutseb. Meel ongi tegelikkus.[8][9]

Kirjeldused[muuda | muuda lähteteksti]

Skandhade kirjeldamisele on pühendatud Buddha teine jutlus "isetuse õpetus" (Anattalakkhaṇa Sutta).

Isik ei ole budismis midagi tõelist. Isekus, endast kinni hoidmine, sellesse kiindumine ei lase jõuda virgumiseni. Isiksuse moodustajaid, skandhasid, mainitakse ka juba Buddha esimeses jutluses "seadmuseratta käimapanemine":

„Lühidalt: viis isiksuse moodustajat (upādānakkhandha) valmistavad kannatusi.[10][11]

Isiksuse koostisosi on võrreldud banaanipuuga, millel ei ole mingit tõelist südamikku ega tüve ja mis tegelikult ei olegi puu. See on vaid leherootsude kimbust moodustunud kogumik, mida võib pidada ka puuks. Umbes samamoodi võib ka inimese mõtteid, tundmusi, ettekujutusi, mälestusi, harjumusi, hinnanguid ja arvamusi pidada kokku tõeliseks ja päriselt olemasolevaks isikuks, ehkki mingit "tõelist mina" selles ei ole.[12]

Koolkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Theravaada õpetuse kohaselt tekivad kannatused siis, kui ennast peetakse isikuks; kui ihaldatakse isiklikku tunnustust, köetakse ennast üles, usutakse mõistetesse ehk dharmadesse, mis nagu moodustaksid isiksuse. Kannatused kaovad, kui sellistest ettekujutustest ja kiindumustest vabanetakse, sest ainult isiksus saab kannatada.

Mahajaanas sedastatakse, et kõikide dharmade omaolek on nagunii tühi, neil puudub tähendus.

Tekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Viiest isiksuse moodustajast räägib Buddha oma jutluses "isetuse õpetus" (Anattalakkhaṇa Sutta) ehk "viie kuhjatise õpetus" (Pañcavaggiya Sutta), mida traditsiooniliselt peetakse tema teiseks jutluseks pärast virgumist ja seadmuseratta käimapanemist. See esineb paali kaanoni Saṃyutta-nikāyas (21.59) ning Vinayapiṭakas.

«Dhammapadas» öeldakse:

„Isiksuse moodustajatest võrdset viletsust ei ole olemas.[13]

„Kui ta saab aru isiksuse moodustajate tekkimisest ja lakkamisest, siis tunneb ta rõõmu ja õnne.[14]

Süstemaatilisel kujul on skhandade (paali keeles khandade) õpetus esitatud abhidharma tekstides.

Mahajaanat esindavas «Südasuutras» rõhutatakse nende kui dharmade tühjust[15]:

„Mis on kuju, see on tühjus; mis on tühjus, see on kuju. Nõnda on ka tunne, mõte, kujutlused ja teadvus tühjus.[16]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]
  2. Brian Morris (2006). Religion and Anthropology: A Critical Introduction. Cambridge University Press. p. 51. ISBN 9780521852418., Quote: "(...) anatta is the doctrine of non-self, and is an extreme empiricist doctrine that holds that the notion of an unchanging permanent self is a fiction and has no reality. According to Buddhist doctrine, the individual person consists of five skandhas or heaps – the body, feelings, perceptions, impulses and consciousness. The belief in a self or soul, over these five skandhas, is illusory and the cause of suffering."
  3. sanskriti ja paali keeles rūpa
  4. sanskriti keeles saṃjñā, 'kokkuteadmine', paali keeles saññā
  5. Linnart Mäll. Sõna- ja nimeseletusi Dhammapada tõlke järelsõnas.
  6. sanskriti keeles saṃskārā, 'kokkutehtus', paali keeles sankhārā. The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [2]
  7. sanskriti keeles vijñāna, paali keeles viññāṇa
  8. Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.
  9. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. ISBN 9789985587690
  10. Budismi Instituut: tõlked. [3]
  11. Seadmuseratta käimapanemine (Dhammacakkappavattana sutta, SN 56.11)
  12. Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 201 – 206.[4]
  13. Dhammapada, 202.
  14. Dhammapada, 374.
  15. Ida mõtteloo leksikon: isiksuse koostisosa.[5]
  16. Südasuutra tekst. [6]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]