Budistlik kosmoloogia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.

Käesolevas artiklis piirdutakse Tipitaka ehk paali kaanonis esitatuga, mida tunnustavad kõik koolkonnad ja mis on usaldusväärne allikas theravaada budismis. Mahajaana, zeni, vadžrajaana jt koolkondade, samuti teosoofiliste, antroposoofiliste jm täienduste, tõlgenduste ja käsitlustega võib tutvuda vastavate artiklite abil.

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle alguse või lõpu, päritolu või otstarbe kohta. Kuivõrd tegemist on tunnetusliku kirjeldusega, siis on budistlik kosmoloogia tihedasti seotud teadvuslike kogemuste, mõtete, kujutluste, meelte ja aistingutega.

Budistliku praktika sihiks on maailma parem mõistmine ja seeläbi saavutatav vaimne areng. Selleks kasutatakse sisekaemuslikke vaimseid tehnikaid, muutunud teadvusseisundeid jpm, mida üldistavalt nimetatakse meditatsiooniks.

Budistlikus kosmoloogias sisalduvad teistsuguste maailmade kirjeldused on seetõttu vastavuses pigem teisenenud teadvusseisundites saavutatavate kogemustega kui tavateadvuses tajutava füüsilise maailmapildiga. Kuna teisenenud teadvusseisundite kogemusi, teadmisi ja mõistmisi on tavalises teadvusseisundis raske edasi anda, siis kasutatakse budistlikes tekstides ja õpetustes sageli võrdpilte, märke, sümboleid, ikoone, metafoore, allegooriaid jmt, mida ei saa võtta sõna-sõnalt. Kõik aja ja ruumi mõõtmed; suunad, asetused, ilmakaared, mäed ja jõed vm geograafilised või ajaloolised terminid; samuti elu, sünni ja surmaga seotud mõisted jne on selles kosmoloogias kujundlikud, metafoorsed. Budistlik maailmakirjeldus ei ole ka täht-tähelt järgitav tegevusjuhis või konkreetne enesearengu õpetus.

Kolm olu[muuda | muuda lähteteksti]

Budistlik maailmakirjeldus hõlmab põhjuslikku maailma ehk sansaarat. Sellest väljaspoole jäävas nirvaanas puudub põhjuslikkus ja see on kirjeldamatu. Kolm olu ehk kolmikilm (paali keeles tiloka, sanskriti keeles trailokya) on kolm sansaara valdkonda või olu: ilma vormideta ja vormidega olud ning ihade olu. Vormitutes ja vormidega oludes puuduvad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid. Neid nimetatakse ka taevalikeks või jumalikeks maailmadeks või olekuteks. Ihade olus valitsevad ihad, tahtmised ja soovid ning selle madalamad olekud on kuus olemasolu valdkonda.

Kõikidesse oludesse ja igasse seisundisse ehk olekusse võib jõuda nii ümbersündide kui vaimse arengu teel. Mitmetes käsitlustes ongi see üks ja seesama[1] ning see võib toimuda lausa igapäevaselt.[2]

Kolm olu ehk kolmikilm on kolmekümne ühe seisundi ehk olekuga esindatud järgmiselt:[3]

  • Vormideta olu nelja seisundi ehk olekuga, mis vastavad neljale vormitule ehk kehatule jhānale.
  • Vormidega olu kuueteistkümne seisundi ehk olekuga.
  • Ihade olu üheteistkümne seisundi ehk olekuga.

Vormideta olu[muuda | muuda lähteteksti]

(paali keeles arūpāvacara või arūpa-loka, sanskriti keeles ārūpadhātu)

31. Ei tajumise ega mittetajumise olek (paali keeles n’evasaññā n’āsaññāyatana); vastab neljandale kehatule jhānale.
30. Mitte-millegi olek (ākiñcaññāyatana); vastab kolmandale kehatule jhānale.
29. Lõputu teadvuse olek (viññāṇañcāyatana); vastab teisele kehatule jhānale.
28. Lõputu ruumi olek (ākāsānañvāyatana); vastab esimesele kehatule jhānale.

Vormidega olu[muuda | muuda lähteteksti]

(paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu)

Puhta maa olekud[muuda | muuda lähteteksti]

(paali keeles suddhāvāsa, sanskriti keeles sukhāvatī). Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suttas[4] jt tekstides. Sukhāvatī õpetus on eriti populaarne hiina ja jaapani mahajaana budismi puhta maa koolkondades.

Next.svg Pikemalt artiklis Sukhāvatī

Puhtal maal on viis mittenaasjate (anāgāmī) olekut, milles viibivad jumalad ja inimesed, mh Brahma Sahampati[5]:

27. Kõrgeim olek (paali keeles Akanittha, sanskriti keeles Akaniṣṭa);
26. Täiusliku vaate olek (Sudassi, Sudarśana);
25. Täiusliku vormi olek (Sudassa, Sudṛśa);
24. Muretu olek (Atappa, Atapa);
23. Püsiv olek (Aviha, Avṛha).[6]

Bṛhatphala olekud[muuda | muuda lähteteksti]

on kaks olekut, mis vastavad neljandale kehalisele jhānale ja mida iseloomustab võrdne suhtumine (upekkhā):

22. Teadvusetu olek (Asaññasatta);
21. Viljakas olek (Vehapphala).[7]

Śubhakṛtsna olekud[muuda | muuda lähteteksti]

on kolm olekut, mis vastavad kolmandale kehalisele jhānale, mida iseloomustab ülim õndsus (pīti) ja millesse võib väga kauaks jääda.[8]

20. Särava hiilguse olek (subhakinna);
19. Piiritu hiilguse olek (appamanasubha);
18. Piiritletud hiilguse olek (parittasubha).

Ābhāsvara olekud[muuda | muuda lähteteksti]

on kolm olekut, mis vastavad teisele kehalisele jhānale ja mida iseloomustab rõõm (sukha):

17. Voogava kiirguse olek (abhassara);
16. Piiritu kiirguse olek (appamanabha);
15. Piiritletud kiirguse olek (parittabha).

Brahma olekud[muuda | muuda lähteteksti]

ehk brahmaloka kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana. Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse Ābhāsvara olekutest.[9] Need kolm olekut vastavad esimesele kehalisele jhānale ja neid iseloomustab meelerahu (samatha)[10]:

14. Suure brahma olek (Maha brahma);[11]
13. Brahma asemiku olek (brahma-purohita);
12. Brahma saatja olek (brahma-parisajja).

Ihade olu[muuda | muuda lähteteksti]

(paali keeles kāmāvacara või kāma-loka, sanskriti keeles kāmadhātu) on olu, kus valitsevad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid.[12] Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on deevade ehk jumaluste seisundid (devaloka). Ihade olu viis madalamat seisundit koos devalokaga on kuus olemasolu valdkonda. Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses.

Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut, mis kolme ossa jagatuna moodustavad kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud:

Kõrgemad ihade olekud[muuda | muuda lähteteksti]

11. (Parinimmita-vasavattin deva)
10. (Nimmanarati deva)
9. Rahulolevate deevade olek (Tusita deva)
Next.svg Pikemalt artiklis Tušita
8. Yama deevade olek

Madalamad ihade olekud[muuda | muuda lähteteksti]

7. Kolmekümne kolme jumala olek (tavatimsa deva)
6. Maailmakaitsjate olek (cāturmahārājikā deva)[13]
Next.svg Pikemalt artiklis Maailmakaitsja
5. Inimeste olek (manussa loka)[14]

Õnnetud olekud[muuda | muuda lähteteksti]

(paali keeles apaya) on väljapääsmatud olukorrad, milles on raske teha midagi head.[15]

4. Asurate olek on omavahel võitlevate rühmituste igavene tüli, intriigid, võimuvõitlus või sõda. Meeleplekina (kilesa) vastab sellele seisundile kadedus.[16][17]
Next.svg Pikemalt artiklis Asura
3. Näljaste vaimude olek (pretha loka) on lootusetu, pidev ja rahuldamatu seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile ahnus või iha (taṇhā).[18]
Next.svg Pikemalt artiklis Preeta
2. Loomade olek (tiracchana yoni) on loomade eluga sarnanev seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile rumalus või teadmatus (avidya) .
1. Põrgulik olek (niraya) on lõputute piinade ja kannatuste seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile viha (dosa).[19].
Next.svg Pikemalt artiklis Põrgu (budism)


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Buddhadasa Bhikkhu. "Heart-wood from the Bo Tree". Susan Usom Foundation, 1985.
  2. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  3. Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.
  4. Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)
  5. Ayacana Sutta
  6. Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.
  7. Jhana Sutta (AN 4.123)
  8. Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[1]
  9. Brahmajāla Sutta
  10. Subha Sutta
  11. Kevaddha Sutta
  12. Saleyyaka Sutta, Dana Sutta
  13. Yakkhasayutta, Atanatiya Sutta
  14. Janussonin Sutta, Cula-kammavibhanga Sutta
  15. Saleyyaka Sutta, Vipaka Sutta
  16. Rattana Sutta
  17. Kavassery, Rajesh (2007). Jataka Tales. Sura Books. p. 118. ISBN 9789555738019.; vt ka Pali Text Society, Jataka Tales; PTS, J.i.202-4.
  18. Tirokudda Kanda, Khuddakapatha
  19. Balapandita Sutta, Devaduta Sutta