Zen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib budismi koolkonnast; mikroarhitektuuri kohta vaata artiklit Zen (mikroarhitektuur)

Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Zen ehk zen-budism (jaapani keeles 禅) on Jaapani budismi koolkonnad, mis jõudsid 12. ja 13. sajandil Jaapanisse hiina budismi chani koolkondade mõjul ja vahendusel.

Hiinas õppinud Eisai (1141–1215) tõi Jaapanisse rinzai (hiina keeles línjì) õpetuse ning Dōgen (1200–1253) sōtō (hiina keeles caodong) õpetuse. Mõlemad koolkonnad said Jaapanis populaarseks, kuid eri ühiskonnaklassides: rinzai levis eelkõige samuraide hulgas, sōtō rohkem talupoegade seas.[1]

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapanikeelne zen tuleneb hiinakeelsest mõistest (chán, 禪), mis omakorda tuleneb sanskritikeelsest sõnast (dhyāna, ध्यान), mis tähendab üldiselt mõtlust.

Kui budismi levis Indiast Hiinasse, siis jõudis teiste koolkondade seas sinna ka chan, millest jaapanikeelses häälduses sai zen (ぜん).[2]

Hiina ja jaapani keeles tähistatakse seda mõistet kanji-märgiga 禅.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Zen'i areng Jaapanis seondub eelkõige kahe õpetajaga.

Eisai (1141–1215) rajas Jaapanis rinzai koolkonna, milles peetakse tähtsaks tavalise mõtlemisviisi ületamist ja virgumise saavutamist eriliste vaimsete praktikatega. Kesksel kohal on seejuures meditatsioon kōanidele ning jõudmine äkilisele virgumisele.

Dōgen (1200–1253) rajas Jaapanis sōtō koolkonna, milles tähtsustatakse zazen'i ehk ka "lihtsalt istumist" (shikantaza). Virgumisele jõutakse läbi astmelise tee.

1960. aastatel sai zen populaarseks ka läänemaailmas, suuresti tänu Daisetz Teitaro Suzuki ja Alan Wattsi loengutele ja raamatutele.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Skilton, Andrew "Budismi lühiajalugu" Tallinn: Koolibri 2012
  2. Dumoulin, Heinrich (2005), Zen Buddhism: A History. Volume 1: India and China, World Wisdom Books, ISBN 978-0-941532-89-1