Chan

Allikas: Vikipeedia


Chan (hiina keeleschán) on hiina budismi mahajaana koolkond, millest Jaapanis kujunes zen-budism.

Chan’i võib pidada budismi kõige hiinalikumaks vormiks. Kuigi chan’i traditsioon jätkab India päritoluga õpetusliini edasi kandmist, kujunes chan eraldiseisva koolkonnana välja alles Hiinas.[1]

Chan’i koolkonna nimi tuleneb sanskritikeelse sõna dhyāna ('meeleharjutused, süvenemine, mõtlus') hiinakeelsest hääldusest[1] ning kirjeldab hästi koolkonna rõhuasetust otsesele mõtluspraktikale.

Chan-koolkonna ajalugu Hiinas[muuda | muuda lähteteksti]

Chan’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab nende õpetusliin Šākjamuni Buddhast, kes annab oma õpetuse edasi Mahākāśyapa’le, keda peetakse chan’i traditsiooni esimeseks India esiõpetajaks. Õpetuse ülekannet Šākjamuni Buddhalt Mahākāśyapa’le kirjeldatakse kogumiku "Väravata piiripääs" (hiina keeles 無門關 Wúménguān; jaapani keeles 無門関 Mumonkan) 6. kaasuses: "Endisel ajal oli Bhagavat [Buddha], munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast ühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles: "Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.""[1]

28. India esiõpetaja Bodhidharma (suri 532) tõi chan’i õpetuse Hiinasse ning temaga algab chan’i Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat Hongren’i (eluaastad 601-674) jagunes chan paljudeks harudeks.[1]

Hongren lubanud oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab õpetuse tõelisest mõistmisest tunnistust andva luuletuse. Hongren’i auväärseim õpilane Shenxiu (eluaastad 606/607-706) kirjutanud seinale õpetussalmi:

Ihu on ju virgumise puu
meel on nagu selge peegli alus
pühi teda ikka hoolsasti
ära talle tolmu ligi lase

Mõni päev hiljem ilmus seinale teine, Huineng’i ( eluaastad 638-713) loodud luuletus:

Virgumisel algselt puud ei ole
selgel peeglil ei ole alust
algselt pole mitte ühtki asja –
mis see seda tolmu ligi tõmbab?

Sellest salmist tundnud Hongren ära tõelise taipamise ning kuulutanud Huineng’i chan’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.[1]

Huineng’i järgijatest kujunes välja lõuna koolkond, Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkond pani suuremat rõhku "äkilisele taipamisele" ning kritiseeris "astmelist teed" pooldavat põhja koolkonda. Kuuenda esiõpetaja Huineng’i õpilaste õpilased Mazu Daoyi ja Shitou Xiqian panid aluse chan’i viiele õpetusliinile, millest kaks, linji (jaapani rinzai) ja caodong (jaapani sōtō), on säilinud tänase päevani.[1][2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 138-141.
  2. Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda. Tänapäev, lk 12.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda. Tänapäev.
  • Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]