Mae Thorani

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Phra Mae Thorani (tai keeles พระแม่ธรณี, paali keeles Vasundharā või Dharaṇī) on budistlikus mütoloogias maajumalanna või 'maaema' ning ta on laialdaselt austatud theravaada budismi maades üle Kagu-Aasia. Teda kujutatakse tavaliselt noore naisena, kes väänab oma juustest välja vett.

Mae Thorani
Mara võitmine
Bhumisparsa mudra

Legendide kohaselt oli Siddhārtha Gautama parajasti istumas püha viigipuu all ja saavutamas Virgumist, kui ilmus kuri deemon Mara teda takistama ja saatis oma kolm tütart teda kiusama. Koos nendega saabus ka veel tohutu armee võitlejaid. Siddhartha, kes polnud veel virgumisele jõudnud, soovis saada kinnitust sellele, et ta on Virgumise tõepoolest pälvinud. Ta pöördus Maa poole tunnistuse saamiseks. Selleks puudutas ta parema käe sõrmega Maad.[1]

Virgumise ehk Valgustumise on pälvinud see, kes eelmistes eludes on kogunud piisaval hulgal pälvimusi ehk, teisiti öeldes, teinud piisavalt palju heategusid, ohverdanud, annetanud jne. Ohverdamise juures on aga alati kombeks kallata mõni piisk vett Maa peale.[2][3] Seega on Maa alati tunnistajaks inimese ohverdusele.[4] See on ülemaailmselt levinud komme, eesti keeles "kahjamine".

Aga kui Siddhartha oli oma sõrmega Maad puudutanud, siis ilmus Maajumalanna ning hakkas oma juustest vett välja väänama. See oli kõik see vesi, mida Siddhartha oma eelmistes eludes oli Maale kahjanud. Ja seda vett oli nii palju, et see uputas ja uhas minema need kiusajad ja kogu armee, kes kõik olid tulnud tema Virgumist takistama. Sellega tõestas Mae Thorani, kuivõrd palju oli Siddhartha oma varasemates eludes head teinud.

Ikonograafiliselt kujutatakse Buddhat sageli nii, et vasak käsi puhkab süles, peapesa üleval, aga parem käsi on põlvel, sõrmed alla suunatud. Seda žesti nimetatakse bhumisparsa mudra ja see sümboliseerib nii Maa tunnistajaks kutsumist, Mara võitmist (tai keeles Mara Vichai) kui ka Virgumiseni jõudmist. Kuna Virgumise saavutamisel mingeid muid väliseid märke ei avaldu, siis on bhumisparsa mudra saanud selle ülima eesmärgi sümboliks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. SN 4.25, KN Suttanipāta 835 jm.
  2. Spiro, Melford E. (1996). Burmese supernaturalism. Transaction Publishers. pp. 44–47. ISBN 978-1-56000-882-8.
  3. Spiro, Melford E. (1982). Buddhism and society: a great tradition and its Burmese vicissitudes. University of California Press. pp. 213–214. ISBN 978-0-520-04672-6.
  4. Guthrie, Elizabeth (2004), "A Study of the History and Cult of the Buddhist Earth Deity in Mainland Southeast Asia", Thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the Degree of PhD in Religious Studies at the University of Canterbury, University of Canterbury, Christchurch, New Zealand, p. 2,[1]