Buddha

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; budismi rajaja kohta vaata artiklit Siddhārtha Gautama

Tian Tan Buddha kuju Lantau saarel Hongkongis

Buddha, eesti keeles ka buda, (paali, sanskriti k. "virgunu") tähistab budismis teadvuse kõrgeima seisundi ehk virgumiseni jõudnud isikut. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid[1]. Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu õnneseisund[2]. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.

Sõna „buddha“ kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega, juhul kui seda kasutatakse üldnimetusena kõikide virgunute kohta, ning suure algustähega, kui sõna viitab konkreetselt Buddha Šākjamunile [1]. Buddhasuse poole püüdlevat isikut nimetatakse bodhisattvaks (sanskriti k. „virgumisolend“) [3].

Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on "nõndaläinu" (paali, sanskriti k. tathāgata), "hüvesläinu" (paali, sanskriti k. sugata), bhagavat, "võitja" (paali, sanskriti k. jina), "kõikiteadja" (sanskriti k. sarvjana) ja "täielikult virgunu" (sasnkriti k. samyaksaṃbuddha).[1]

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna "buddha" tuleneb verbijuurest bodhi (paali k.), budh (sanskrit k.), mis tähendab "virguma, ärkama"[1].

Buddha mõiste varases budismis ja theravaadas[muuda | muuda lähteteksti]

Theravaadas kasutatakse iseseisvalt virgumiseni jõudnud buddhade kohta, kes õpetavad ka teisi (nagu Šākjamuni) epiteeti sammāsambuddha (paali k. "ise virgunud"). Tema virgumine on samal tasemel pratjekabuddha (virgub iseseisvalt, kuid ei õpeta teisi) ja arhati (virgub tänu juba olemas olevale õpetusele)virgumisega.

Varastes budismi tekstides tähistab buddha eelkõige budismi rajajat Buddha Gothama ehk Šākjamunit ja on tihti pärisnime staatuses. Algselt nimetatigi buddhaks ilmselt vaid Gotamat, kuid buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus. Tipitaka varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Gotamat (Vipassī, Sikhī, Vessabhū, Kakusandha, Konāgamana, Kassapa and Gotama)[4], hilisemates tekstides aga mainitakse juba kahtekümmend nelja (Dīpankara, Kondañña, Mangala, Sumana, Revata, Sobhita, Anomadassī, Paduma, Narada, Padumuttara, Sumedha, Sujāta, Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī, Siddhattha, Tissa, Phussa). Kõige esimene neist oli Dīpankara, kes ennustas Gotamale, et too saab tulevikus Buddhaks. Paali kaanonis ehk Tipitakas on mainitud ka tulevast buddhat Maitrejat (paali k. Metteyya, sanskriti k. Maitreya).

Buddha elas ennem virgumist hulga elusid bodhisattvana oma meelt järk-järgult puhastades. Selles elus, mil ta sai buddhaks, avaldusid tal 32 suurmehe tunnust (paali: mahāpurisa-lakkhaṇāni). Vastavalt Mahāparinibbāna sutta'le[5] vaibus Buddha tema enda sõnade kohaselt parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse (paali: nibbāna) ning ta ei sünni enam tagasi olemasollu. Tipitaka Buddhavaṃsa's on toodud 25. buddha lood, mille kommentaarid on toodud Jātak'aṭṭhakathā sissejuhatavas peatükis.

Buddha mõiste mahajaanas[muuda | muuda lähteteksti]

Mahajaana kohaselt on buddha virgumine arhati ja pratjekabuddha teadvuse tasemest kõrgem. Buddha vaibumine parinirvaanasse ei tähenda seda, et buddha kaotaks kontakti mittevirgunud olenditega. Kaastundest kannatavate olendite vastu võib buddha aeg-ajalt võtab inimkuju, et näidata olenditele teed virgumisele. Šākjamuni kõrval austatakse mahajaanas ka teisi buddhasid; Hiinas ja Jaapanis on oluline buddha Amitābha. Mahajaanas kujunes ka buddha kolme ihu (sanskriti k. trikāya) kontseptsioon.

Erinevalt theravaadast, kus harjutaja eesmärgiks on saada arhatiks, nähakse mahajaanas vaimse eesmärgina buddha seisundi saavutamist, mis eeldab bodhisattvatee järgimist.

Buddha mõiste vadžrajaanas[muuda | muuda lähteteksti]

Vadžrajaanas kasutatakse buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse dhjaanibudadeks. Dhjaanibudad on Vairotšana, Akšobhja, Ratnasambhava, Amitābha ja Amoghasiddhi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Mäll, Linnart; Läänemets, Märt; Toome, Teet 2011. Ida mõtteloo leksikon. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia. Tartu: Tartu Ülikooli orientalistikakeskus
  2. Dzogchen, Choying Rabjam 2004. The Buddha Path. Eugene: Ewam Maya Publications ja Dzogchen Buddha Foundation
  3. Ratnayaka, Shanta Theravaada bodhisattva ideaal. URL= http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Theravaada%20Bodhisattva%20Ideaal.pdf 11.12.2016.
  4. T.W. Rhys Davids and William Stede, Pali-English Dictionary, lk. 1112.
  5. Dīggha Nikāya 16, Tipiṭaka