Ülim täielik virgumine
Ülim täielik virgumine (sanskriti keeles anuttarā samyaksaṃbodhi; tiibeti keeles bla na med pa’i yang dag par rdzogs pa’i byang chub; hiina keeles 阿耨多羅三藐三菩提 anouduoluo sanmiao sanputi; jaapani keeles anokutara sammyaku sambodai) on budismis teadvuse kõrgeim seisund.
Mahajaana õpetustes võidakse ülimat täielikku virgumist eristada šraavakate ja pratjekabuddhade virgumisest, mida peetakse madalamaks.[1]
Õige täielik virgumine (sanskriti keeles samyaksaṃbodhi; paali keeles sammāsambodhi; tiibeti keeles yang dag par rdzogs pa’i byang chub; hiina keeles 三藐三菩提 sanmiao sanputi; jaapani keeles sammyaku sambodai) esineb budistlikes tekstides mõnikord ülima täieliku virgumise sünonüümina, mõnikord sellele eelneva virgumise astmena.
Mahajaana tekstides vastandatakse samyaksaṃbodhi tihti nirvaanale kui ebapiisavale ja ühekülgsele mõistele.[2]