Kolm kalliskivi

Allikas: Vikipeedia

Kolm kalliskivi (paali k. tiratna, sanskriti k. triratna), ka kolm kaitset, on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk Buddha, seadmus ehk dharma (paali k. dhamma, sanskriti k. dharma) ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi omaksvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.

Buddha[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Buddha.

Buddha (sanskriti, paali k. "virgunu") on teadvuse kõrgeima võimaliku seisundini jõudnud isik, kes on vabanenud kõikidest meeleplekkidest. Buddha Šākjamuni on budistliku traditsiooni rajajaks. Mahajaanas peetakse buddhaks saamist isiksuse vaimse arengu kõrgeimaks sihiks.[1]

Eesti keeles kirjutatakse sõna "Buddha" suure algustähega, kui viidatakse konkreetselt Buddha Šākjamunile ning väikese algustähega, kui seda kasutatakse üldmõistena kõikide buddhade kohta.[1]

Dharma[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Dharma.

Dharma (sanskriti k., paali k. dhamma), eesti keeles ka "seadmus", on mitmetähenduslik sõna, mis viitab eelkõige Buddha õpetusele ja pühakirjadele, aga ka teadvust moodustavatele algosakestele[1], samuti harjutaja enda hüvestavatele mõttemustritele.

Sangha[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sangha.

Sangha (paali k. saṅgha; sanskriti k. saṃgha) on Buddha õpetuse järgijatest koosnev kogudus. Koguduse all mõeldakse eelkõige budistlikke munkasid ja nunnasid (paali k. bhikkhu ja bhikkhunī), õpetajaid, aga ka kõiki ilmikutest budiste ja hüvesõpru.

Bhikkhudel puudub vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk on viidud miinimumini. Toitu saadakse almusena ja kehtib tsölibaat. Bhikkhude elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt koolkonnale, nunnadel 311). Varased bhikkhud olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskriti ja paali vihāra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Mungakogudusega koos kujunes välja ka ilmikutest järgijaskond.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]