Kolm kalliskivi

Osa artiklitest teemal
Budism
Kolm kalliskivi Buda Dharma Sangha
Ajalugu ja levik Budism Sri Lankal Budism Hiinas Budism Jaapanis Tiibeti budism Budism Eestis
Õpetus ja teostusviisid Neli õilsat tõde Kaheksaosaline tee Sõltuvuslik tekkimine Karma Budistlik eetika Tühjus Nirvaana
Virgumisteel käijad Bodhisattva Voolusesse astunu Ükskordnaasja Mittenaasja Arhat Pratjekabuddha
Tekstid Tipiṭaka Mahajaana suutrad Tantrad
Koolkonnad Hinajaana Mahajaana Vadžrajaana Theravaada Zen

Kolm kalliskivi (paali k. tiratna, sanskriti k. triratna), ka kolm kaitset, on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk Buddha, seadmus ehk dharma (paali k. dhamma, sanskriti k. dharma) ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi omaksvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.

Buddha

 Pikemalt artiklis Buddha

 Pikemalt artiklis Buda

Buda või buddha (sanskriti, paali k. "virgunu") on teadvuse kõrgeima võimaliku seisundini jõudnud isik, kes on vabanenud kõikidest meeleplekkidest. Buda Šākjamuni on budistliku traditsiooni rajajaks. Mahajaanas peetakse budaks saamist isiksuse vaimse arengu kõrgeimaks sihiks.

Eesti keeles kirjutatakse sõna "Buddha" suure algustähega, kui viidatakse konkreetselt buda Šākjamunile ning väikese algustähega, kui seda kasutatakse üldmõistena kõikide budade kohta.

Dharma

 Pikemalt artiklis Dharma

Dharma (sanskriti k., paali k. dhamma), eesti keeles ka "seadmus", on mitmetähenduslik sõna, mis viitab eelkõige Buddha õpetusele ja pühakirjadele, aga ka teadvust moodustavatele algosakestele, samuti harjutaja enda hüvestavatele mõttemustritele.

Sangha

 Pikemalt artiklis Sangha

Sangha (paali k. saṅgha; sanskriti k. saṃgha) on Buddha õpetuse järgijatest koosnev kogudus. Koguduse all mõeldakse eelkõige budistlikke munkasid ja nunnasid (paali k. bhikkhu ja bhikkhunī), õpetajaid, aga ka kõiki ilmikutest budiste ja hüvesõpru.

Bhikkhudel puudub vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk on viidud miinimumini. Toitu saadakse almusena ja kehtib tsölibaat. Bhikkhude elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt koolkonnale, nunnadel 311). Varased bhikkhud olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskriti ja paali vihaara), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Mungakogudusega koos kujunes välja ka ilmikutest järgijaskond.