Bhikkhu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Bhikkhu on budismis almustest elatuv munk[1], täieliku pühitsuse saanud meessoost Buddha õpetuse järgija. Kasutatusel on ka sanskritikeelsest nimetusest bhikṣu tuletatud bhikšu. Vastav nunna nimetus paali keeles on bhikkhunī, sanskriti keeles bhikṣuṇī.

Bhikkhu (sanskriti keeles bhikṣu; paali keeles bhikkhu; tiibeti keeles dge slong; hiina keeles ⽐丘 biqiu; jaapani keeles biku) täpne tõlkevaste on ‘kerjus’ (tuletis sanskriti verbijuurest bhikṣ ‘kerjama’), mis viitab omandi puudumisele ja sellele, et mungad pidid oma toitu kerjama.[2] Buddha pöördus oma kaaslaste poole alati selle sõnaga ("Bhikkhud!"), mis tol ajal ei tähendanud muud kui "Kerjused!". Tänapäeval tõlgetes kasutatakse tavaliselt sõna "Mungad!" või jäetakse üldse tõlkimata.

Almuste kogumine on theravaada budismi maades (Tais, Myanmaris, Sri Lankal jm) munkade jaoks oluline ka praegu. Hommikusel (või ka lõunasel) pindapatal, toidu-almuse kogumise ringil, kõnnivad nad silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu üksnes seda, mida neile vabatahtlikult, küsimata pakutakse.

Bhikkhu kerjakausiga. Dhammagiri metsaerakla, Brisbane, Australia

Varajases budismis oli kerjusmunga sünonüümiks ka ‘erakrändur’ (sanskriti keeles parivrājaka), kuna neil puudus püsiv eluase. Ajapikku aga jäi mungakogudus paikseks ja tänapäeval elab enamik munki kloostrites[3].

Mungaks saamisele eelneb mungaõpilase ehk šramanera periood ning kogu ettevalmistus võib kesta umbes aasta. Theravaada traditsioonis peab munk järgima 227 pratimokša reeglit. Eri traditsioonides ja koolkondades on reeglite hulk ja sisu mõnevõrra erinev, kuid enamasti kuulub nende hulka üks söögikord päevas, loobumine kõrgest ja pehmest magamisasemest, loobumine igasugusest meelelahutusest jmt.

Upāsaka (meessoost) või upāsikā (naissoost) on (Gautama Buddha õpetuse) ilmikjärgija, kes ei ole pühitsetud mungaks, nunnaks ega noviitsiks, kuid kes juhindub "Viiest tõotusest". Peamine sisuline erinevus upāsaka ja bhikkhu vahel on see, et lisaks loobumisele pahedest on bhikkhu loobunud ka varast ja kodust. Formaalne erinevus seisneb pühitsuses, kuid loomulikult võib igaüks elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata ning selleks ei pea luba küsima ega õnnistust otsima.

Bhikkhud elatuvad toetajate annetustest. Bhikkhu pole preester, ta ei ole vahendaja jumala ja inimese vahel. Bhikkhu on valinud tsölibaadi ja vaesuse ehk maistest asjadest vaba ja alandliku elu. Algselt ja ideaalselt vajab bhikkhu vaid rüüd keha katmiseks ja kaussi toidu kerjamiseks ning neid saab ta ka ise endale valmistada. Tal pole tavaeluga seotud kohustusi, kuid ta peab kinni pratimokša reeglitest.

Bhikkhu viibib tavaliselt kloostris ehk vihaaras, kuid ta võib olla ka mujal või rännata vabalt ringi. Kuna bhikkhu on idee poolest kodutu, siis pole ta ka jäigalt kinnistatud ühe või teise kloostri külge. Üldiselt on bhikkhu teretulnud mistahes riigi ja koolkonna budistlikus kloostris. Üksnes vassa ajal (vihmaperioodil) peavad bhikkhud reeglina püsima ühes kindlas kohas. Bhikku staatuse määrab suuresti see, mitmel vassal ta on olnud.

Bhikkhu (või bhikkhunī) väliseks tunnuseks on mungarüü (sanskriti keeles cīvara või kāṣāya); muid rõivaid ei kanna bhikkhu kunagi. Mungarüü oli algselt määrdunud kollakat tooni; selliseid kantakse ka tänapäeva theravaada budismi maades. Ehkki bhikkhudel (bhikkhunīdel) on sanghas ja kloostris erinevad staatused, kannavad nad kõik ühesuguseid rüüsid, ilma mingite täiendavate tunnusmärkideta.

Bhikkhu võib ka loobuda oma staatusest, minnes ilmalikku ellu, ning võib ka jälle uuesti bhikkhuks saada.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T.W. Rhys Davids and William Stede (eds.), The Pali Text Society’s Pali-English Dictionary, Electronic Edition, (London: Pali Text Society, 1999), p. 1144.
  2. Ida mõtteloo leksikon. [1]
  3. Ida mõtteloo leksikon. [2]
  4. Nyanatiloka, Buddhist Dictionary: A Manual of Buddhist Terms and Doctrines, Edited by Venerable Nyanaponika, "Taṇhā", (Chiang Mai: Silkworm Books, 2007), p. 38.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]