Tipiṭaka

Allikas: Vikipeedia

Tipiṭaka (paali k ti – 'kolm', piṭaka – 'korv', sanskriti k. Tripiṭaka) ehk Paali kaanon on maailmas ainus tänini säilinud Buddha õpetuste täielik kogumik, mis sisaldab autentset, detailiseeritud ja süstematiseeritud Buddha õpetust.

Umbes kolm kuud peale Buddha vaibumist parinirvaanasse (surma) kutsuti kokku esimene Budistlik Suurkogu, kus osales 500 arahanti. Buddha nõbu Ānanda Thera ja munk Upāli Thera tsiteerisid peast Buddha õpetusi ja 500 arahanti kinnitasid nende sõnade ehtsust.

Et Buddha õpetus säiliks autentsel kujul, otsustati see hiljem ka kirja panna. Õpetused koondati kokku “kolme korvi”, millest viimane, Abhidhamma korv, valmis lõplikult ilmselt peale kolmandat Suurkogu. Esialgu säilitati Buddha õpetused palmilehtedele kirjutatuna, hiljem raiuti tekstid kivisse.

Tipiṭaka on jaotatud kolme suuremasse ossa:

  1. Vinaja Piṭaka (3 jaotust, 1.–9. köidet/osa)
  2. Sutta Piṭaka (5 kogumikku, 9.–33. köidet/osa)
  3. Abhidhammapiṭaka (7 raamatut, 33.–45. köidet/osa)

Vinaya Pitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Vinaya Piṭaka sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele (227 reeglit) ja nunnadele (311 reeglit) ning mungaelu korralduslikke juhised; 3 suuremat jaotust, 5 alajaotust:

Sutta – Vibhaṅga[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid munkade ja nunnadele ning kaheksat põhilist eksimust.

  • Pārājika-pāỊi – ‘suured eksimused’
  • Pācittiya- pāỊi – ‘väiksemad eksimused’

Khandaka[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid ja protseduure, jaotatud 20 (osades tekstides 22.- s) allosaks. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms. Iga reegel sisaldab selle reegli tekkega seotud lugu (probleemi) ja buddha poolt antud lahendust, eesmärgiga säilitada harmoonia vaimses kogukonnas.

  • Mahāvagga Pāḷi –‘suur alljaotus’ e ‘suur lõige’ (10 alajaotust)
  • CuỊavagga Pāḷi – ‘väike alljaotus’ e ‘väike lõige’ (10 alajaotust)

Parivāra[muuda | muuda lähteteksti]

Analüütiline sutta – Vibhaṅga kokkuvõtte, mis sisaldab selgitusi ja täpsustusi eelnevates osades antud reeglite kohta.

  • Parivāra-pāḷi – Vinaja Piṭaka epitoom

Sutta Pitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Sutta piṭaka (sutta – 'suutra'; piṭaka – 'korv') sisaldab Buddha poolt peetud põhilised jutluseid, suutraid.

Dīgha-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

(Dīgha – 'pikk' ; nikāya – 'kogumik’' ehk 'pikkade õpetussõnade kogumik') sisaldab 34 pikka vestlust Buddha ja tema õpilaste vahel. Jaotatud kolme vagga’sse (peatükki), millest iga peatükk on üks raamat.

  • Sīlakkhandavagga-pāḷi – (moraalsus ;13 suutrat)
  • Mahāvagga-pāḷi – (pikk diskursus; 10 suutrat)
  • Pāṭikavagga-pāḷi – (hästi-tuntud diskursus; 11 suutrat)

Majjhima-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

(Majjhima – 'keskmine'; nikāya – 'kogumik' ehk 'keskmiste õpetussõnade kogumik') sisaldab 152 suutrat, koosneb 15 peatükist. Majjhima-nikāya on peaaegu sama mahukas kui Piibel. Tuntud kui 'paṇṇāsa' (pali k ‘viiskümmend’).

  • Mūlapaṇṇāssa
  • Majjhimapaṇṇāsa
  • Uparipaṇṇāsa

Saṃyutta-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

(Saṃyutta – ‘rühm’, nikāya – ‘kogumik' ehk ‘rühmadeks jaotatud õpetuste kogumik) sisaldab 2904 (7762) suutrat, koosneb 56. rühmast, 5. peatükist; 6. raamatust.

  • Sagāthavagga-saṃyutta – 'jumaluste rühm'
  • Nidānavagga- saṃyutta – 'sõltuvusliku tekkimise rühm'
  • Khandavagga- saṃyutta – '5 isiksuse koostisosa'
  • Saḷāyatanavagga- saṃyutta – '6 taju'
  • Mahāvagga- saṃyutta – 'valgustumine'

Aṅguttara-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

Sisaldab 9557 suutrat, jaotatuna 11. alaossa. Suutrad kirjeldavad vastavalt järjekorranumbrile eksisteerivaid asju ja nähtusi. Nt Esimene Nipāta (pl. k. ni – 'üks') kirjeldab asju ja nähtusi, mida on olemas ainult üks, Tika Nipāta (pl. k. ti – 'kolm') kirjeldab asju ja nähtuseid, mis esinevad kolme kaupa (nt tegu-sõna-mõte; vanadus-haigus-surm jne) jne. kuni 11ni välja.

  • Ekaka Nipāta (1. raamat)
  • Duka Nipāta (2. raamat)
  • Tika Nipāta (3. raamat)
  • Catukka Nipāta (4. raamat)
  • Pañcaka Nipāta (5. raamat)
  • Chakka Nipāta (6. raamat)
  • Sattaka Nipāta (7. raamat)
  • Aṭṭhaka Nipāta (8. raamat)
  • Navaka Nipāta (9. raamat)
  • Dasaka Nipāta (10. raamat)
  • Ekadasaka Nipāta (11. raamat)

Khuddaka-nikāya[muuda | muuda lähteteksti]

(Khuddaka- 'palake', 'tükike'; nikāya – 'kogumik' ehk 'lühitekstide kogumik'), koosneb 15 õpetusest

  • Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
  • Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
  • Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suutrat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
  • Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
  • Suttanipāta – 'väike suutrate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suutrat
  • Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
  • Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
  • Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
  • Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
  • Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
  • Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
  • Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
  • Apadāna – 'arahantide lood'
  • Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
  • Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramīs) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
  • Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)

Abhidhamma Pitaka[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Abhidhammapiṭaka.

Abhidhammapiṭaka koosneb 7 osast, on filosoofilis-psühholoogiliste süstematiseeritud Buddha õpetuste kogumik, mis valmis peale kolmandat budistide suurkogu. Kolme esimest raamatut peetakse Abhidhamma mõistmise aspektist olulisimaks.

  • Dhammasaṅgaṇī – 'Dhamma klassifikatsioon' ehk seadmuste kogumid', sisaldab kokkuvõtvalt Buddha õpetatust ülimast tegelikkusest, e tegelikkuse olemusest sh meele (citta) ja teadvusega seotud faktorid, 4 füüsilist elementi ja nendega seotud 23 füüsilist nähtust jms.
  • Vibhaṅga – 'analüüs'; siin jätkub Dhammasaṅgaṇī’s alustatud dhamma analüüs; 18 peatükki, mis kätkevad üksikasjalikku analüüsi või klassifikatsiooni kuueteistkümne peamise seadmuse teema kohta, sh koostisosadest, tajude tekkest, elementidest, võimetest, teadlikolekust, tõest, sõltuvuslikust tekkest, virgumise tegurid ja etapid (jhāna'd), analüütilised teadmised, meeletreeninguga seotud aspektid, ülevaade budistlikust universumist jms.
  • Dhātukathā – 'arutlus elementidest' põhineb skandha'de ja āyatana'te analüüsidel ning on esitatud küsimuste ja vastuse vormis.
  • Puggalapaññatti – 'individuaalsuste kirjeldus' ehk 'isiksuse tüpoloogia'; kirjeldab ja analüüsib inimeste iseloomutüüpe mitmete tegutite põhjul, mille arv ulatub ühest kümneni. 10 peatükki.
  • Kathāvatthu – 'vale vaate aspektid' või 'vaidlusteemad'. Sisaldab vastuseid ja küsimusi mis kerkisid üles kolmanda budistliku suukogu ajal erinevate Theravaada koolkondade dispuudil. Sisaldab teiste budistlike koolkondade heterodokssete vaadete kummutamist.
  • Yamaka – 'võrdluste raamat' või 'paarid': eelnevates Abhidhamma raamatutes esitatud kontseptsioonide loogiline analüüs; põhiliseks teemaks on loogilised dialemmad. Sisaldab terminoloogilisi selgitusi ja mõistete täpseid definitsioone.
  • Paṭṭhāna – ‘sõltuvuslike suhete raamat’ (pa+ṭhāna) ‘suhete süsteem’ ehk 'põhjuslikud seosed'; selgitab loodusnähtuste tekkepõhjuseid. Abhidhamma mahukaim raamat, mis kirjeldab põhjalikult 24. paccaya’t ehk sõltuvuslikke suhteid ja sõltuvuslikku tekkimist (paṭiccasamuppāda).

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nārada, MT 1988, The Buddha and His Teachings, Buddhist Missionary Society, Malaysia.
  2. Nyanatiloka 1980, Buddhist Dictionary, Manual of Buddhist Terms and Doctrines, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  3. Saeng Udomsri, 1999 The Vinayapitaka (Vol.2), Mahaculalongkornrajavidyalaya University, Thailand.
  4. U Ko Ley 2000, Guide to Tipitaka, Selangor Buddhist Vipassana Meditation Society, Malaysia.
  5. Mendis 1985, The Abhidhamma in Practice, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  6. Nārada, MT 1987, A Manual of Abhidhamma, Abhidhammattha Sangaha, Buddhist Missionary Society, Malaysia.
  7. Thera, N 1976, Abhidhamma Studies, Researches in Buddhist Psychology, Buddhist Publication Society, Ceylon.
  8. Bimala C Law 2000, A History of Pāli literature, Gayatari Offset Press, New Delhi.
  9. Russell Webb 2008, An Analysis of the Pāli Canon, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  10. Linnart Mäll 2004, Dhammapada, Lux Orientis, Estonia.
  11. Andrew Skilton 2012, Budismi lühiajalugu. Koolibri, Tallinn.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Thanissaro Bhikkhu. The Bhikkhus' Code of Discipline, viewed 3 September 2012, <http://www.cambodianbuddhist.org/english/website/canon/vinaya/bhikkhu-pati.html>.
  2. Tipitaka Data Base, viewed 5 September 2012, <http://www.dhammaweb.net/Tipitaka/index.php>.
  3. PāỊi Tipiṭaka, viewed 15 September 2012 <http://www.tipitaka.org/eot#10>.