Amitābha
Amitābha (sanskriti keeles ‘mõõtmatu valgus’; tiibeti keeles a mi tā bha, ’od dpag med; hiina keeles 阿彌陀佛 amituofo; jaapani keeles amida butsu), tuntud ka nime all Amitājus (sanskriti keeles amitāyus ‘mõõtmatu elu’) on mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias buda ning samuti üks viiest dhjaanibudast.
Peamine Amitābhaga seotud kanooniline tekst on Sukhāvatīvyūha-sūtra, mille kohaselt olevat Amitābha olnud enne budaks saamist bodhisattva Dharmākara. Palju aegkondi tagasi andnud ta tõotuse luua täiuslik budaväli, kus kõik kannatavad olendid, kes usuvad Amitābhasse, võiksid sündida puhaste ja täiuslikena. Pärast budaks saamist lõigi Amitābha selle budavälja, mille nimeks sai Sukhāvatī ("Õnnemaa").
Teises Amitābhaga seotud tekstis, Amitāyurdhyāna-sūtra’s, kirjeldatakse 60 keskendumisviisi, mille abil on võimalik jõuda Amitābha budaväljale.
Amitābha kultus tekkis tõenäoliselt esimestel sajanditel Indias, millele viitavad mitmed varajased mahajaana suutrad, samuti Nāgārdžuna ja Asanga teosed ning Hiina rännumeeste teated. Hiljem levis Amitābha kultus eriti Jaapanis, kus teda tuntakse Amida nime all ja usutakse, et nembutsu pidev kordamine aitab sündida Õnnemaal.
Viie dhjaanibuda seas on Amitābha lootose perekonna pea. Dhjaanibudade mandalas asub ta läänes, on punast värvi, istub mõtluspoosis (sanskriti keeles dhyānamudrā) paabulinnutroonil, hoides käes almustekaussi. Tema pradžnja on Pāndaravāsinī ja teda esindab bodhisattva Avalokitešvara. Maailma ilmus ta Šākjamunina.
Amitābha kultuse vadžrajaana vorm on levinud Tiibetis ja teistes tiibeti budismi maades; tema maiseks kehastuseks peetakse pantšen-laamat.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.