Amitābha

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Amitābha ('piiritu valgus') on üks viiest dhjaanibudast. Ta on lääne ilmakaare valitseja, ajalooliselt kõige vanem Jina ja ka kõige auväärsem. Ta on intuitiivse teadvuse väljendus ja kehastus. Kuulub Padma ('lootos') perekonda, sümboliks on lootos (padma). Amitābhat kujutatakse thankadel ja kujutistel käes hoidmas kerjakaussi. Tema pühaks silbiks on HRIH. Teda kujutatakse punasena. Skandhadest valitseb samjñā'd (teadvus, tajumine, kujutlus, abstraktsed ideed). Negatiivne energia avaldub kirena. Elemendiks on tuli, liikumisvahendiks paabulind. Tema pradžnja on Pandaravasini ja tema emanatsiooniks on bodhisattva Avalokitešvara. Amitābha dākinīks on Padma-dākinī. Amitābha maiseks ilminguks peetakse Buddha Śākjamunit. Amitābhat ei ole kordagi mainitud hinajaana kirjanduses.

Jaapanis levis Amitābha kultus ja seal tuntakse teda Amida nime all. Amitābha kultuse vadžrajaana vorm on levinud Tiibetis ja teistes maades, kuhu on ulatunud Tiibeti budism. Tema maiseks kehastuseks peetakse pantšen-laamat .

Tema loodud budavälja, paradiisi ehk Puhast Maad kutsutakse Sukhāvatīks. Amitābha emanatsioon bodhisattvana on Amitājus. Almusekausi asemel on tal süles vaas igavese elu eliksiiri ehk nn surematuse nektariga. Kui Amitābhat kujutakse tumepunasena, siis Amitājuse värviks on helepunane.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]