Budistlik meditatsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg
Buddha-munk mediteerimas

Budistlik meditatsioon ehk meeleharjutused on üldnimetus budismis kasutatavate meditatsioonitehnikate kohta. Meeleharjutused on lahutamatu osa budismi järjepidevast ja pühendumuslikust praktikast. Budistlike meeleharjutuste sihiks on meeleplekkide toime lõpetamine ning selguse ja rahu taastamine, et tunda meelt sellisena, nagu see puhtal ja meeleplekitul kujul inimese sees olemas on.

Budistlik meditatsioon ehk laiemas tähenduses bhāvanā sisaldab enamasti kaht teineteist täiendavat aspekti: meelerahu (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha) ja läbinägemise (vipaśyanā; vipassanā) arendamine. Meelerahu võimaldab saavutada keskendumisseisundeid (samādhi‘) ning läbinägemine aitab jõuda mõistmiseni (prajñā; paññā).[1][2]

Mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

Budistliku meditatsiooni puhul on kasutusel järgmisi mõisteid.

  • Bhāvanā – kujustamine, arendamine
  • Dhyāna (ka jhāna või džhaana) – teadvuse seisundid
  • Samādhi – meele korrastamine; teadvuse seisund
  • Samatha – meelerahu
  • Vipassanā – läbinägemine, analüüsiv vaatlus
  • Muditā - rõõm, kaasa rõõmustamine
  • Pīti - ekstaatiline rõõm, õndsustunne
  • Sukha - püsiv õnn, rõõm, mõnu, õndsus või nauding
  • Anupassanā – järelevaatamine, meenutamine
  • Nimitta – märk, kujund

Meelerahu arendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Meelerahu arendamisel harjutatakse meelt keskenduma ühele mõistele või objektile, kuni eemaldutakse ihade vallast ning hakatakse jõudma puhaste vormide valda ja nendega seotud seisunditesse.

Keskendumise objektide valik sõltub harjutaja võimetest ja kalduvustest ning sobivusest teatud seisunditesse jõudmiseks. Visuddhimaggas loetletakse näiteks nelikümmend võimalikku keskendumise objekti või harjutusülesannet. Väga oluliseks peetakse seejuures õpetaja juhendamist.

Oluline on ka vaikne ja eraldatud koht ja aeg, et vältida võimalikke segajaid ihade vallast. Soovitav on silmad sulgeda ja keskenduda üksnes meeles toimuvale. Sel puhul on kasutatud võrdlust veepinnaga, mis tuulehoogudes lainetades ei lase näha sügavusse. Meelerahu arendamisel vaigistatakse välised segajad, et vaikne ja rahulik meel saaks näha endasse, nagu läbi tasase veepinna.

Seejärel hakatakse vaigistama ka meele enda aktiivsust, suunates tähelepanu üksnes harjutuse objektile või ülesandele.[3]

Läbinägemise arendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Läbinägemise (vipassana) arendamine toimub järjestikuste teadvusseisunditeni (jhāna) jõudmisel. Viis jhāna osa (liiget, tegurit või omadust, (jhānaṅga)) on Jhāna sutta[4] jt tekstide kohaselt järgmised:

  1. mõtlemine ehk tähelepanu koondamine (vitakka),
  2. läbiuurimine ehk rakendamine (vicāra),
  3. rõõm (pīti),
  4. õnnetunne (sukhavedanā),
  5. meele ühtesuunatus ehk keskendatus (cittas'ekaggatā).

Iga järgneva osa arendamisel loobutakse eelmisest osast/omadusest.[5]

Jhānad on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri (jhānaṅga) kombinatsioone.[6] Eristatakse nelja vormiga seotud jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta jhāna't (arūpa-jhāna).[7]

Jhānade saavutamine ei ole eesmärgiks omaette, oluline on sel puhul pigem vastavate seisundite kasutamine.[8]

Keskendumistehnikad[muuda | muuda lähteteksti]

Eristatakse õiget keskendumist ja valet keskendumist.[9] Juba Seadmuseratta käimapanemisel esitatud Kaheksaosalise tee kaheksas osa on "Õige keskendumine" (sammā-samādhi). Valest keskendumisest (miccā-samādhi) räägivad "Lehma mõistuloo sutta",[10] "Brahma võrgu sutta"[11] jt tekstid.

Õige keskendumine saab alguse õigest vaatest ja sellekohasest õigest kavatsusest. Selle sisuks on nelja järjestikuse jhāna väljaarendamine.[12]

Theravaada[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva theravaada traditsioonis praktiseeritakse laialdaselt anapanasati ja satipatthana tehnikaid. Mõlemate puhul kasutatakse samādhi saavutamiseks hingamise jälgimist ja arendatakse läbinägemist ja meelerahu. Istuvas asendis mediteerimist võidakse vaheldada kõndimise meditatsiooniga. Laialdaselt on kasutusel ka sõbralikkuse (metta) meditatsioon.

Tänu vipassana liikumisele on need tehnikad laialdaselt levinud ka läänemaailmas.

Mahajaana[muuda | muuda lähteteksti]

Aita täiendada seda artikli alaosa!

Vadžrajaana[muuda | muuda lähteteksti]

Aita täiendada seda artikli alaosa!

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. AN 1.10. – Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 229.
  2. Vijjābhāgiyā-sutta (AN 2.30).
  3. Gethin, Rupert. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 230-235
  4. Jhāna-sutta, AN 9.36.[1]
  5. Laṭukikopama-sutta, MN 66.[2]
  6. Jhānavibhaṅga Vb 12.
  7. Jhāna Sutta (AN 9.36)[3]; Anupada Sutta (MN 111)[4], Samādhaṅga Sutta (AN 5:28)[5] jm.
  8. Anupada Sutta, MN 111.[6]
  9. Micchatta-sutta AN 10.103[7] jt.
  10. Gāvīupamā-sutta AN 9.35[8]
  11. Brahmajāla-sutta DN 1[9]
  12. Mahā­sati­paṭṭhā­na-­sutta DN 22, Mahācattārīsaka-sutta MN 117 jt, Maggavibhaṅga-sutta SN 45.8 jt.