Budistlik meditatsioon
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Budistlik meditatsioon ehk meeleharjutused on üldnimetus budismi praktikates kasutatavate meditatsioonitehnikate kohta. Meeleharjutused on lahutamatu osa budismi järjepidevast ja pühendumuslikust praktikast. Budistlike meeleharjutuste sihiks on üldiselt selguse ja rahu taastamine.
Budistlik meditatsioon ehk laiemas tähenduses bhāvanā, sisaldab enamasti kaht teineteist täiendavat aspekti: meelerahu (sanskriti keeles śamatha; paali keeles samatha) ja läbinägemise (vipaśyanā; vipassanā) arendamine. Meelerahu võimaldab saavutada keskendumisseisundeid (samādhi‘) ning läbinägemine aitab jõuda mõistmiseni (prajñā; paññā).[1][2]
Keskendutakse ka ebameeldivale, nagu näiteks laipade vaatlemine, keha osade meenutamine (paṭikūlamanasikāra) jmt.
Mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]
Budistliku meditatsiooni puhul on kasutusel järgmisi mõisteid.
- Bhāvanā – kujustamine, arendamine
- Dhyāna (ka jhāna või džhaana) – teadvuse seisundid
- Samādhi – meele korrastamine; teadvuse seisund
- Samatha – meelerahu
- Vipassanā – läbinägemine, analüüsiv vaatlus
- Muditā - rõõm, kaasa rõõmustamine
- Pīti - ekstaatiline rõõm, õndsustunne
- Sukha - püsiv õnn, rõõm, mõnu, õndsus või nauding
- Anupassanā – järelevaatamine, meenutamine
- Nimitta – märk, kujund
Meelerahu arendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Meelerahu arendamisel arendatakse meelt keskenduma ühele mõistele või objektile, et eemalduda ihade vallast ning jõuda puhaste vormide valda.
Oluline on vaikne ja eraldatud koht ja aeg, et vältida võimalikke segajaid ihade vallast. Soovitav on silmad sulgeda ja keskenduda üksnes meeles toimuvale. Meelerahu arendamisel vaigistatakse välised segajad, et vaikne ja rahulik meel saaks sügavustesse laskudes näha tõelisust, nagu läbi tasase veepinna. Seejärel hakatakse vaigistama ka meele enda aktiivsust, suunates tähelepanu üksnes harjutuse objektile või ülesandele.[3]
Läbinägemise arendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Läbinägemise (vipassana) arendamine toimub järjestikuste teadvusseisunditeni (jhāna) jõudmisel. Viis jhāna osa (liiget, tegurit või omadust, (jhānaṅga)) on Jhāna sutta[4] jt tekstide kohaselt järgmised:
- mõtlemine ehk tähelepanu koondamine (vitakka),
- läbiuurimine ehk rakendamine (vicāra),
- rõõm (pīti),
- õnnetunne (sukhavedanā),
- meele ühtesuunatus ehk keskendatus (cittas'ekaggatā).
Iga järgneva osa arendamisel loobutakse eelmisest osast/omadusest.[5]
Jhānad on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri (jhānaṅga) kombinatsioone.[6] Eristatakse nelja vormiga seotud jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta jhāna't (arūpa-jhāna).[7]
Jhānade saavutamine ei ole eesmärgiks omaette, oluline on sel puhul pigem vastavate seisundite kasutamine.[8]
Keskendumistehnikaid[muuda | muuda lähteteksti]
Seadmuseratta käimapanemisel esitatud Kaheksaosalise tee kaheksas osa on "Õige keskendumine" (sammā-samādhi). [9] Valest keskendumisest (miccā-samādhi) räägivad "Lehma mõistuloo sutta",[10] "Brahma võrgu sutta"[11] jt tekstid.
Õige keskendumine saab alguse õigest vaatest ja sellekohasest õigest kavatsusest. Selle sisuks on nelja järjestikuse jhāna väljaarendamine.[12]
Theravaada[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeva theravaada traditsioonis praktiseeritakse laialdaselt anapanasati ja satipatthana tehnikaid. Mõlema puhul kasutatakse samādhi saavutamiseks hingamise jälgimist ja arendatakse läbinägemist ja meelerahu. Istuvas asendis mediteerimist võidakse vaheldada kõndimise meditatsiooniga. Laialdaselt on kasutusel ka sõbralikkuse (metta) meditatsioon. Tänu vipassana liikumisele on need tehnikad laialdaselt levinud ka läänemaailmas.
Mahajaana[muuda | muuda lähteteksti]
Vadžrajaana[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ AN 1.10. – Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 229.
- ↑ Vijjābhāgiyā-sutta (AN 2.30).
- ↑ Gethin, Rupert. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 230-235
- ↑ Jhāna-sutta, AN 9.36.[1]
- ↑ Laṭukikopama-sutta, MN 66.[2]
- ↑ Jhānavibhaṅga Vb 12.
- ↑ Jhāna Sutta (AN 9.36)[3]; Anupada Sutta (MN 111)[4], Samādhaṅga Sutta (AN 5:28)[5] jm.
- ↑ Anupada Sutta, MN 111.[6]
- ↑ Micchatta-sutta AN 10.103[7] jt.
- ↑ Gāvīupamā-sutta AN 9.35[8]
- ↑ Brahmajāla-sutta DN 1[9]
- ↑ Mahāsatipaṭṭhāna-sutta DN 22, Mahācattārīsaka-sutta MN 117 jt, Maggavibhaṅga-sutta SN 45.8 jt.