Tulejutlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Tulejutlus on Buddha jutlus, milles öeldakse: "Kõik põleb" (paali keeles Sabbaṃ bhikkhave ādittaṃ). Tulejutlus (Ādittapariyāya Sutta) leidub paali kaanoni Saṃyutta-nikāyas (SN 35.28) ning Vinayapiṭakas (I 35).

„Kõik põleb. Silm põleb, vormid põlevad, nägemine põleb ning mis iganes tekib nägemisest, olgu see nauding, valu või ei kumbki, põleb samuti. Põleb kirelõõmas, põlguse lõõmas ja rumaluse lõõmas. Põleb koos sünni, vananemise ja surmaga, koos kurbuse, kaeblemise, valu, piina ja meeleheitega. Kõrv põleb, helid põlevad. Nina põleb, lõhnad põlevad. Keel põleb, maitsed põlevad. Keha põleb, puudutused põlevad. Mõistus põleb, mõtted põlevad, mõtlemine põleb.“

Vinayapiṭaka järgi oli tulejutlus Buddha kolmas jutlus, mille ta andis mõned kuud pärast virgumist tuhandele kuulajale Gayasisa mäel, Gaya lähedal, Indias. Enne seda oli ta "pannud käima seadmuseratta" ja andnud "isetuse õpetuse".

Tule, põlemise, kuumuse ja lõõma kujundeid esineb paljudes tekstides:

  • Upādāna Sutta (SN 12.52): "Nagu põleks kümneid puukoormaid ja loobitaks küttematerjali üha juurde, hoides nõnda väga kaua tuld üleval, just niisamuti keskendumine saavutamisele üksnes suurendab tahtmisi"[1];
  • Āditta Sutta (SN 22.61): "Ihu põleb, tunded põlevad, mõtted põlevad, ajendid põlevad, meeled põlevad"[2];
  • Itivuttaka 93 (KN Iti 93): "On kirelõõm, on põlguse lõõm ja on rumaluse lõõm"[3];
  • Loka Sutta (KN, Ud 3.10): "Maailm põleb";
  • Kukkuḷa Sutta (SN 22.136);
  • Ādittapariyāya Sutta (teine samanimeline, SN 35.235).

Kippumine on budismis oluline tegur, mille põhjuseks on ihad, kiindumused ja tahtmised[4] ja tagajärjeks kannatused. "Kippumise kogumist" kui kõigi kannatuste põhjusest räägitakse juba seadmuseratta käimapanemises. Kippumine on sõltuvusliku tekkimise ahela üheksas lüli ja viib paratamatult saamise (bhava), sünni (jāti) ja surmani (jarāmaraṇa). "Kippumise" sõnasõnaline tähendus (sanskriti ja paali keeles upādāna) on 'kütus'[5], 'energia', 'protsessi käigus hoidja'[6][7])

Tuli, põlemine, kuumus jmt kujundid viitavad paali kaanonis ja theravaadas reeglina kannatusele ja sansaarale. Dukkha ehk kannatus on rahulolematus olemasolevaga, mis nagu "kütab üles" seda olemasolevat olukorda muutma, kuhugi kippuma, midagi ette võtma, tõmblema – ebameeldiva asendamiseks meeldivaga, viha juurest tõmbuma iha suunas jne. Sansaara sümboliks on igavesti pöörlev olemiseratas. Seevastu vaibumine, rahunemine, jahtumine, kustumine jmt kujundid viitavad vabanemisele ja nirvaanale, mille sõnasõnaline tähendus ongi "ära puhutud", nagu õlilambi leek.[8][9]


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Clinging. Upādāna Sutta (SN 12:52). [1]
  2. Need on viis skandhat ehk isiksuse moodustajat.
  3. Need on kolm meelemürki. – Vrd: Gombrich, Richard F. (2006). How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings, lk 65. Routledge. ISBN 9781134196395.
  4. Paul Williams; Anthony Tribe; Alexander Wynne (2002). Buddhist Thought. Routledge. pp. 45, 67. ISBN 9781134623242.
  5. PTS Pali-English Dictionary: upādāna.[2]
  6. Thomas William Rhys Davids; William Stede (1921). Pali-English Dictionary. Motilal Banarsidass. p. 149. ISBN 9788120811447.
  7. Monier Monier-Williams (1872). A Sanskrit-English Dictionary. Oxford University Press. p. 171.
  8. Richard Gombrich, Theravada Buddhism: A Social History from Ancient Benāres to Modern Colombo. Routledge.
  9. Võimalik, et sellised kujundid olid varajases budismis teadlikult valitud vastandumaks veedade ja upanišadide õpetusele hinduismis, kus atmani ja brahmani ühinemist võrreldi tulega kui hea, soovitava ja vabastavaga. – Steven Collins. Nirvana and Other Buddhist Felicities, lk 216–217. Cambridge University Press, 1998. ISBN 9780521570541

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]