Seadmuseratta käimapanemine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
QC Harrington4 tango7174.jpg

"Seadmuseratta käimapanemine" (sanskriti keeles dharmacakrapravartana; paali keeles dhammacakkappavattana) on budismi üks alustekste, mis kuulub Saṃyutta-nikāya koosseisu.[1][2]

Buddha räägib selles neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Seda peetakse Buddha esimeseks jutluseks, mille ta olevat pidanud Vārānasī lähedal Sārnāthi Hirvepargis oma viiele endisele kaaslasele. Seadmuseratta käimapanemist ja selle õpetust tunnistavad kõik budismi voolud.[3]

Buddha loetleb mitmeid kannatusi tekitavaid asjaolusid ning toob siis esile nende kõigi algpõhjuse, milleks on inimese ise, tema isiksus.

„Sündimine on ju kannatus, vananemine on ju kannatus, haigus on ju kannatus, suremine on ju kannatus, samuti on kannatused mure, kurbus, kannatus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka siis, kui ei saada seda, mida ihaldatakse. Lühidalt: viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Setting the Wheel of Dhamma in Motion; Dhammacakkappavattana Sutta (SN 56:11) [1]
  2. Saṃyutta Nikāya 56:11. Setting in Motion the Wheel of the Dhamma [2]
  3. Ida mõtteloo leksikon: seadmuseratta käimapanemine. [3]
  4. Budismi Instituut: tõlked. [4]