Diogenes Apolloniast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Diogenes Apolloniast (vanakreeka keeles Διογένης ὁ Ἀπολλωνιάτης; umbes 499 eKr Apollonia Pontica – 428 ekr) oli Vana-Kreeka loodusfilosoof ja arst, Joonia koolkonna pooldaja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Diogenes sündis Musta mere äärses Apollonia (Ἀπολλωνία Ποντική) linnas (praegu Sosopol Bulgaarias) ja elas seal suurema osa elust. Tema isa Apollothemis oli tuntud loodusfilosoof. Pole kahtlus, et Ateenas viibides sai ta nii ebapopulaarseks, et tema elu oli aeg-ajalt ohus.

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Diogenes oli Anaxagorase kaasaegne. Nagu varasem Joonia loodusfilosoof Anaximeneski, pidas õhku maailma ürgalgeks (archē), kõiki asju ainult õhuks eri kontsentratsioonides. Näiteks muda, millest kõik elusolendid pärinevad, on tugevalt tihenenud õhk. Kuna kõik üksikud asjas tekivad ja hävivad, on ürgalge ise hävimatu.[1]

Tähtsaim sarnasus Anaxagorase õpetusega on see, et Diogenes näeb selle tihenemise ja hõrenemise vallandajana nous '​i, intelligentset jõudu, kes sellega universumit korrastab ja valitseb ja nõnda tekitab mõtlemise, hinge ja elu. Nagu ka paljud teised Kreeka filosoofid, eeldas Diogenes lõpmata palju maailmu.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tähtsaim töö oli loodusfilosoofiline kirjutis, mida hiljem tsiteeriti pealkirja "Περὶ φυσέως" ('Loodusest', ladina keeles De natura) all ja millest on säilinud pikki fragmente, peamiselt Simplikiose kommentaaris Aristotelese "Füüsikale".

Võib-olla kirjutas Diogenes ka teosed pealkirjadega "Sofistide vastu" ja "Mehe loomus".

Peale selle vihjab Aristophanes komöödias "Pilved" väidetega, mis ta seal Sokratese suhu paneb, tõenäoliselt Diogenese teooriatele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Diogenes Apolloniast, fragment DK 64 B 7–8. (Simplikios, In physicam 153, 17 ja 20).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hermann Diels, ptk 64. Hermann Diels, Walther Kranz. Die Fragmente der Vorsokratiker, kd 2, 17. trükk. Weidmann, Zürich ja Hildesheim 1989, ISBN 3-296-12202-8, lk 51–69.
  • Zeller-Nestle. I, 338jj.
  • Gomperz. I, 390jj.
  • J. Burnet. Early Greek Philosophy, London: Black, 4. trükk 1930, lk 406jj.
  • Hermann Diels. Leukippos und Diogenes von Apollonia. – RM, 1887, 42, lk 1–14.
  • H. Diller. Die philosophiegeschichtliche Stellung des Diogenes von Apollonia. – Hermes, 1941, 76, lk 359–381.
  • F. Huffmeier. Teleologische Weltbetrachtung bei Diogenes von Apollonia. – Philologus, 1963, lk 131–138.
  • W. Theiler. Zur Geschichte der theologischen Naturbetrachtung bis auf Aristoteles, Zürich 1925; 2. trükk Berlin 1965, lk 6-36.
  • J. Zafiropulo. Diogène d'Apollonie, Paris 1956.
  • Werner Jaeger. The Theology of the Early Greek Philosophers, Oxford: Oxford University Press 1967, lk 155–171.
  • J. R. Shaw. A Note on the Anatomical and Philosophical Claims of Diogenes of Apollonia. – Apeiron 11.1, 1977, lk 53–57.
  • Jonathan Barnes. The Presocratic Philosophers, London: Routledge & Kegan Paul 1982, lk 568–592.
  • André Laks. Diogène d'Apollonie, Paris: Lille 1983.
  • G. S. Kirk, J.E. Raven, M. Schofield. The Presocratic Philosophers, 2. trükk, Cambridge: Cambridge University Press 1983.
  • W. K. C. Guthrie. The Presocratic Tradition from Parmenides to Democritus, kd II, Cambridge: Cambridge University Press 1993, lk 362–381.
  • André Laks. Diogène d'Apollonie. – Richard Goulet (toim). Dictionnaire des philosophes antiques, kd 2, CNRS Éditions, Paris 1994, ISBN 2-271-05195-9, lk 801–802.
  • Richard D. McKirahan. Philosophy Before Socrates, Indianapolis: Hackett Publishing Company 1994, lk 344–352.
  • Christof Rapp. Vorsokratiker, München 1997.
  • André Laks. Soul, Sensation, and Thought. – The Cambridge Companion to Early Greek Philosophy, Cambridge: Cambridge University Press 1999, lk 250–270.
  • Wolfgang Wegner. Diogenes von Apollonia. – Werner E. Gerabek, Bernhard D. Haage, Gundolf Keil, Wolfgang Wegner (toim). Enzyklopädie Medizingeschichte, De Gruyter, Berlin/ New York 2005, ISBN 3-11-015714-4, lk 307.
  • James Warren. Presocratics, Berkeley: University of California Press 2007, lk 175–181.
  • André Laks. Diogène d'Apollonie. Edition, traduction et commentaire des fragments et des témoignages, Academia Verlag: Sankt Augustin 2008.
  • Laura Gemelli Marciano (toim). Die Vorsokratiker, kd 3, Artemis & Winkler: Mannheim 2010, ISBN 978-3-538-03502-7, lk 222–299 (kreekakeelsed alliktekstid saksakeelse tõlkega, selgitused sissejuhatusega elusse ja töösse).
  • Georg Rechenauer. Diogenes aus Apollonia. Hellmut Flashar jt (toim). Frühgriechische Philosophie (= Grundriss der Geschichte der Philosophie. Die Philosophie der Antike, kd 1), poolköide 2, Schwabe: Basel 2013, ISBN 978-3-7965-2598-8, lk 811–832.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]