David Hume

Allikas: Vikipeedia
David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist. Ta oli koos Adam Smithi ja Thomas Reidiga üks Šoti valgustusliikumise juhtkujudest. Ka peetakse teda üheks kõige olulisemaks inglise keeles kirjutanud filosoofiks ja viimaseks kolmest suurest Briti empiirikust.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

David Hume oli šoti maa-aadliku poeg. Lapsepõlve veetis ta perekonna maavaldustes Ninewellsis, Whitadder River'i ääres Berwicki lähedal. 2-aastaselt kaotas ta isa, 1722 asus ta koos vanema vennaga õppima Edinburghi ülikooli, kus tegeles matemaatikaga ning luges ajaloo-, kirjandus- ja filosoofiaalaseid teoseid.

1737 naasis Hume Inglismaale. Tema esikteos "Traktaat inimloomusest" (ingl k Treatise of Human Nature) valmis kui ta oli 26-aastane, aga avaldati aastatel (1739–1940)- kolmes osas.[1] See andis talle ateisti ja skeptiku maine.

Järgnevalt pühendus Hume esseede kirjutamisele. Tema "Moraalsed ja poliitilised esseed" (Essays, Moral and Political, esimene köide 1741, teine 1742) osutusid mõnevõrra populaarsemaks kui "Traktaat inimloomusest".

Aastal 1745 kandideeris ta Edinburghi ülikooli professori kohale, kuid tema kandidatuur tekitas teravat protesti ja kandideerimine ebaõnnestus. Samuti ebaõnnestus 1751 kandideerimine Glasgow' ülikooli loogikaprofessori kohale.

Pärast edutut kandideerimist Edinburghi ülikooli professoriks sai Hume'ist Annandale'i markii koduõpetaja. Peagi avastas Hume, et noor markii oli hullumeelne ja tema mõisavalitseja ebaaus. Hume'il õnnestus ebameeldivast olukorrast pääseda ja ta võttis vastu oma nõo, kindralleitnandi James St. Claire'i juures sekretäri koha. Ta saatis kindralit sõjalisel missioonil Quebecis ja diplomaatilistel missioonidel Viinis ja Torinos. Aastal 1748 ilmus Hume'i "Uurimus inimmõistusest" (Philosophical Essays Concerning Human Understanding, hilisema pealkirjaga An Enquiry Concerning Human Understanding), mis oli katse esitada "Traktaadi" esimese köite ideid arusaadavamas vormis. 1751 ilmus "Uurimus moraaliprintsiipidest" (An Enquiry Concerning the Principles of Morals), mis põhines osalt "Traktaadi"-teose kolmandal osal.

Aastal 1752 ilmunud "Poliitilised esseed" (Political Discourses) ja 6-köiteline "Inglismaa ajalugu" (History of England, 17541762) tõid talle tuntuse ja majandusliku iseseisvuse. 1766 pöördus Hume koos Jean-Jacques Rousseau'ga tagasi Inglismaale. Nende sõprus lõppes aga peagi, sest kõiki kahtlustav Rousseau jõudis veendumusele, et Hume juhib tema vastu suunatud rahvusvahelist vandenõud.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hinge kui substantsi ei ole. Teadvus koosneb muljetest ning nende kahvatutest koopiatest ideedest. Nii muljed kui ka ideed võivad olla lihtsad või liitsed. Liitmuljed ja liitideed saadakse lihtmuljete ja lihtideede liitmisel. Teadvus töötab paratamatute reeglite järgi, näiteks mõtlemine toimub varasemast kogemusest saadud assotsiatsioonide toimel.

Hume jaotas assotsiatsioonid sarnasusassotsiatsioonideks, naabrusassotsiatsioonideks ja põhjuslikkusassotsiatsioonideks.

Mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogias sai Hume'ist alguse assotsiatsionism.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. E.Saarinen, Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, lk 181–193, Avita, 1996, ISBN: 9985-825-73-X

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]