Ratsionaalsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ratsionaalsus on korrastatuse, mõistlikkuse, sihipärasuse, teaduslikkuse jms. tähendusega mõiste.[1]

Ratio on ladina keeles "mõistus".[2]

Ratsionaalsus on võim eristada uskumuse ratsionaalsust ehk teoreetilist ratsionaalsust ja teo ratsionaalsust ehk praktilist ratsionaalsust.[2]

Laiemas mõttes uskumus on ratsionaalne kui sellele ei räägi vastu midagi, mida inimene teab või peaks teadma. Mida inimene teab või peaks teadma, sõltub ajastust ja ühiskonnast. Kitsamas tähenduses on uskumus ratsionaalne kui see on põhjendatud ehk õigustatud, kuigi ei pruugi veel olla tõene. Vahel öeldakse seetõttu, et inimene kui ratsionaalne oled peab uskuma sedam mida tal on alust uskuda. Tulevikus võivad olla tänased ratsionaalsed otsused irratsionaalsed ha vastupidi ajaloos toimunud, kuid tänases mõistes arusaamatud teod nt nõidade põletamine keskajal, olid tollase ühiskonna tähenduses ratsionaalsed.[2]

Reklaami- ja infoühiskond seab inimese ratsionaalsuse kahtluse alla, sest on tõestatud, et inimest on võimalik panna reklaami ja propaganda abil uskuma midagi, millel pole tegelikult alust, sest uskumuste kujunemisel on palju tegureid sh emotsionaalseid ja irratsionaalseid. Mõnede mõtlejate arvates, nt Bertrand Russell, on haritud inimene teadlik irratsionaalsuse ohtudest ning teadlikkus on parim ravim.[2]

Praktiline ratsionaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Praktilise ratsionaalsuse puhul võib öelda, et tegu on ratsionaalne, kui see on optimaalne seatud eesmärgi saavutamiseks. Kui inimesel üldse mingeid eesmärke pole, ei saa rääkida ka tegude ratsionaalsusest. Eesmärgi püstitamine omakorda on seotud uskumusega. Seetõttu saab rääkida uskumuse ratsionaalsusest. Kui inimene seab endal eesmärgi näiteks teenida teatud aja jooksul teatud summa raha, siis on see uskumus, et ta suudab ja peab just selle aja jooksul nii palju raha teenima. Kui inimene seab eesmärgiks õppida uus võõrkeel selgeks näiteks kahe nädalaga, siis ei ole eesmärgipüstitus on irratsionaalne, sest keskmiselt ei õpi inimene uut keelt selgeks kahe nädalaga.[2]

Majanduslik ratsionaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Majandusteaduslikus käsitluses ratsionaalsus eeldab inimeselt oma kasu suurendamist väliste kitsenduste piires ehk räägib kuidas oma huvidega arvestada. Siit tulenevad ratsionaalsuse kaks probleemi inimese jaoks. Esiteks, kas ratsionaalsus on kasulik? Teiseks, kas ratsionaalsus on moraalne? Mõlemas küsimuses tundub peituvat teatud vastuolu või dilemma. Oluline on vahet teha lühi- ja pikaajalise ratsionaalsuse vahel. See, mida peame irratsionaalseks, on sageli tõesti lühiajalise ratsionaalsuse otsene tagajärg. Selliste juhtumite jaoks on ühiskonnateadlased võtnud kasutusele sotsiaalse dilemma mõiste või teistmoodi öeldes on tegemist ratsionaalsuslõksuga.[3]

Tegevuse ratsionaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuse ratsionaalsus seisneb ka maksimaalses võimalikus efektiivsuses. Samal ajal on oluline ka inimese väärtused. Seetõttu kitsamalt on ratsionaalsus seotud ühe konkreetse eesmärgi saavutamisega, kuid laiemalt saab käsitleda ratsionaalsust terviklikuna ehk komplekssena, mis arvestab ka väärtusi. Näiteks kellegi elu või tervise hinnaga saavutatud eesmärk võib olla maksimaalselt efektiivne kuid ei ole väärikas, seega ka mitte terviklikult ratsionaalne.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat. 2009. Eesti keele Instituut. Vaadatud 29.05.2019. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ratsionaalsus&F=M
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Meos, Indrek.2002. Filosoofia sõnaraamat. Kirjastus Koolibri. Tallinn
  3. Sepp, Jüri. Tartu Ülikooli majanduspoliitika professori kõne ülikooli 96. aastapäeval. Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Detsember 2015, nr 11. Vaadatud 29.05.2019. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1681