Mõiste

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõtlemise algühikust; mõiste kohta Frege mõttes vaata artiklit Mõiste (Frege)

Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

(Tavakeeles mõeldakse mõiste all mõnikord ka terminit.)

Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu.

Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks.

Mõiste ontoloogiline staatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filosoofias puudub üksmeel selle suhtes, kas mõisted kuuluvad vaimu juurde (on vaimuseisundid, vaimuobjektid või võimed) või on nad abstraktsed objektid.

Mõistete ajaloolisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filosoofia ajaloo uurimise hermeneutilise suuna puhul rõhutatakse mõisteajaloolise lähenemise vajalikkust, kuna mõisted muutuvad koos muutustega filosoofias, eriti selgelt iseloomulike filosoofia ajaloo epohhide vahetumisega. Seega ei pruugi üks mõiste olla läbi filosoofia ajaloo tõlgenduslikult kattuv sama mõistega mõnes muus filosoofia ajaloo epohhis (nt antiigi vabaduse mõiste ei kattu ilmselt uusaja filosoofia vabaduse mõistega).

Mõiste käsitlused tänapäeva teaduses ja filosoofias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõiste määratlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogias mõistetakse mõistete all teatud mentaalseid partikulaare. Nende abil seletatakse

  • võimet eristada väliselt sarnaseid, kuid loomu poolest erinevaid asju
  • võimet kogemust üldistada
  • kategoriseerimisvõimet;
  • sõnadest ja lausetest arusaamise võimet
  • keelelise järeldamise võimet
  • võimet kirjeldada mitme erineva sõnaga iseloomustatavaid asju

Mõistetega võidakse seletada ka osutamist (reference) ning keeleliste tähenduste avalikkust.

Mõiste teooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Psühholoogias on mõiste olemuse kohta kolme tüüpi teooriaid: "prototüübiteooriad" (näiteks James A. Hampton), "eksemplariteooriad" ja "teooriateooriad" (näiteks Alison Gopnik ja Andrew Meltzoff). Näiteks koera mõiste puhul opereeritakse vastavalt koera prototüübiga, koera eksemplaridega või teooriaga (või definitsiooniga) koera kohta.

Neid teooriaid püütakse ka ühitada hübriidteooriaks.

Kas mõisted on loomulik liik?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edouard Machery[1] väidab, et mõisted ei moodusta loomulikku liiki, sest mõned kõrgemad tunnetusülesanded, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks mõisteid, nõuavad mitut liiki mentaalseid representatsioone, mis vastavad ka erinevatele mõiste teooriatele. Ka Gualtiero Piccinini ja Sam Scott[2] jõuavad järeldusele, et mõistete liik lõheneb mitmeks loomulikuks liigiks, nii et ei pea olema ühtset mõiste teooriat. Nemad aga näevad murdekohti mujal, sealhulgas mittekeeleliste ja keeleliste ülesannete eristuse juures.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Edouard Machery. "Concepts are not a natural kind", Philosophy of Science 2005, 72, 444–467; Edouard Machery. "How to split concepts: a reply to Piccinini and Scott". Philosophy of Science 2006, 73 (4), 410–418
  2. Gualtiero Piccinini, Sam Scott. "Splitting concepts". Philosophy of Science 2006, 73 (4), 390–409