Odavise

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Odavise on kergejõustiku ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele.

Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub Magnus Kirtile tulemusega 90,61 meetrit.[1] Eesti naiste rekord kuulub Liina Laasmale tulemusega 63,65 meetrit.[2]

Võistlusreeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal.

Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.

Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]

Vana-Kreekas oli odavise üks viievõistluse aladest.

Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole.

Uuem aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeste nüüdisolümpiamängude (1896,1900 ja 1904) kavas odaviset ei olnud. Aga Skandinaaviamail ja Soomes oli see võistlusalana kasutusel juba enne Ateena olümpiamänge 1896. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid rootslased ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad.

Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane Eric Lemming (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse (1903. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks 1904. aastal oma mehe Hannes Kivistö 53.09.

Londoni olümpiamängudel 1908. aastal võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit.

Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad Jarl ja Evert Jakobson Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised.

Maailmarekordi areng[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
62.32 Eric Lemming  Rootsi 29. september 1912 Stockholm
66.19 Jonni Myyrä  Soome 25. august 1919 Stockholm
66.62 Gunnar Lindström  Rootsi 12. oktoober 1924 Eksjö
69.88 Eino Penttilä  Soome 8. oktoober 1927 Viiburi
71.01 Erik Lundqvist  Rootsi 15. august 1928 Stockholm
71.57 Matti Järvinen  Soome 8. august 1930 Viiburi
71.70 Matti Järvinen  Soome 17. august 1930 Tampere
71.88 Matti Järvinen  Soome 31. august 1930 Vaasa
72.93 Matti Järvinen  Soome 14. september 1930 Viiburi
74.02 Matti Järvinen  Soome 27. juuni 1932 Turu
74.28 Matti Järvinen  Soome 25. mai 1933 Mikkeli
74.61 Matti Järvinen  Soome 7. juuni 1933 Viiburi
76.10 Matti Järvinen  Soome 15. juuni 1933 Helsingi
76.66 Matti Järvinen  Soome 7. september 1934 Torino
77.23 Matti Järvinen  Soome 18. juuni 1936 Helsingi
77.87 Yrjö Nikkanen  Soome 25. august 1938 Karhula
78.70 Yrjö Nikkanen  Soome 16. oktoober 1938 Kotka
80.41 Franklin Held  USA 8. august 1953 Pasadena
81.75 Franklin Held  USA 21. mai 1955 Modesto
83.56 Soini Nikkinen  Soome 24. juuni 1956 Kuhmoinen
83.66 Janusz Sidło  Poola 30. juuni 1956 Milano
85.71 Egil Danielsen  Norra 26. november 1956 Melbourne
86.04 Albert Cantello  USA 5. juuni 1959 Compton
86.74 Carlo Lievore  Itaalia 1. juuni 1961 Milano
87.12 Terje Pedersen  Norra 1. juuli 1964 Oslo
91.72 Terje Pedersen  Norra 2. september 1964 Oslo
91.98 Jānis Lūsis  NSVL 23. juuni 1968 Saarijärvi
92.70 Jorma Kinnunen  Soome 18. juuni 1969 Tampere
93.80 Jānis Lūsis  NSVL 7. juuli 1972 Stockholm
94.08 Klaus Wolfermann  Saksamaa LV 5. mai 1973 Leverkusen
94.58 Miklós Németh  Ungari 26. juuli 1976 Montreal
96.72 Ferenc Paragi  Ungari 23. aprill 1980 Tata
99.72 Tom Petranoff  USA 15. mai 1983 Los Angeles
104.80 Uwe Hohn  Saksa DV 20. juuli 1984 Berliin
Uus oda
Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
85.74 Klaus Tafelmeier  Saksamaa LV 21. september 1986 Como
87.66 Jan Železný  Tšehhi 31. mai 1987 Nitra
89.10 Patrik Boden  Rootsi 24. märts 1990 Austin
89.58 Steve Backley  Suurbritannia 2. juuli 1990 Stockholm
91.46 Steve Backley  Suurbritannia 25. jaanuar 1992 Auckland
95.54 Jan Železný  Tšehhi 6. aprill 1993 Pietersburg
95.66 Jan Železný  Tšehhi 29. august 1993 Sheffield
98.48 Jan Železný  Tšehhi 16. juuni 1996 Jena

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Uus oda

** : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga

Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
68,19 ** Trine Solberg-Hattestad  Norra 28. juuli 1999 Bergen
68,22 ** Trine Solberg-Hattestad  Norra 30. juuni 2000 Rooma
69,48 ** Trine Solberg-Hattestad  Norra 28. juuli 2000 Oslo
71,54 Osleidys Menéndez  Kuuba 1. juuli 2001 Rethymno
71,70 Osleidys Menéndez  Kuuba 14. august 2005 Helsingi
72,28 Barbora Špotáková  Tšehhi 13. september 2008 Stuttgart

Olympic Rings.svg Olümpiamängude medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Gouden medaille.svg Zilveren medaille.svg Bronzen medaille.svg
1908 Rootsi Eric Lemming 54.82 MR Norra Arne Halse 50.56 Rootsi Otto Nilsson 47.10
1912 Rootsi Eric Lemming 60.64 MR Soome Juho Saaristo 58.66 Ungari Mór Kóczán 55.50
1920 Soome Jonni Myyrä 65.78 Soome Urho Peltonen 63.50 Soome Paavo Johansson 63.08
1924 Soome Jonni Myyrä 62.96 Rootsi Gunnar Lindström 60.92 Ameerika Ühendriigid Eugene Oberst 58.34
1928 Rootsi Erik Lundqvist 66.60 Ungari Béla Szepes 65.26 Norra Olav Sunde 63.96
1932 Soome Matti Järvinen 72.70 Soome Martti Sippala 69.80 Soome Eino Penttilä 68.70
1936 Saksamaa Gerhard Stöck 71.84 Soome Yrjö Nikkanen 70.76 Soome Kalervo Toivonen 70.72
1948 Soome Tapio Rautavaara 69.76 Ameerika Ühendriigid Steve Seymour 67.56 Ungari József Várszegi 67.02
1952 Ameerika Ühendriigid Cy Young 73.78 Ameerika Ühendriigid Bill Miller 72.46 Soome Toivo Hyytiäinen 71.88
1956 Norra Egil Danielsen 85.71 MR Poola Janusz Sidło 79.98 Nõukogude Liit Viktor Tsõbulenko 79.50
1960 Nõukogude Liit Viktor Tsõbulenko 84.64 Saksa Demokraatlik Vabariik Walter Krüger 79.36 Ungari Gergely Kulcsár 78.56
1964 Soome Pauli Nevala 82.66 Ungari Gergely Kulcsár 82.32 Nõukogude Liit Jānis Lūsis 80.56
1968 Nõukogude Liit Jānis Lūsis 90.10 Soome Jorma Kinnunen 88.58 Ungari Gergely Kulcsár 87.06
1972 Saksamaa Klaus Wolfermann 90.48 Nõukogude Liit Jānis Lūsis 90.46 Ameerika Ühendriigid Bill Schmidt 84.42
1976 Ungari Miklós Németh 94.58 MR Soome Hannu Siitonen 87.92 Rumeenia Gheorghe Megelea 87.16
1980 Nõukogude Liit Dainis Kūla 91.20 Nõukogude Liit Aleksandr Makarov 89.64 Saksa Demokraatlik Vabariik Wolfgang Hanisch 86.72
1984 Soome Arto Härkönen 86.76 Suurbritannia David Ottley 85.74 Rootsi Kenth Eldebrink 83.72
1988 Soome Tapio Korjus 84.28 Tšehhoslovakkia Jan Železný 84.12 Soome Seppo Räty 83.26
1992 Tšehhi Jan Železný 89.66 Soome Seppo Räty 86.60 Suurbritannia Steve Backley 83.38
1996 Tšehhi Jan Železný 88.16 Suurbritannia Steve Backley 87.44 Soome Seppo Räty 86.98
2000 Tšehhi Jan Železný 90.17 Suurbritannia Steve Backley 89.85 Venemaa Sergei Makarov 88.67
2004 Norra Andreas Thorkildsen 86.50 Läti Vadims Vasiļevskis 84.95 Venemaa Sergei Makarov 84.84
2008 Norra Andreas Thorkildsen 90.57 Läti Ainārs Kovals 86.64 Soome Tero Pitkämäki 86.16
2012 Trinidad ja Tobago Keshorn Walcott 84.58 Ukraina Oleksandr Pjatnitsja 84.51 Soome Antti Ruuskanen 84.12
2016 Saksamaa Thomas Röhler 90.30 Keenia Julius Yego 88.24 Trinidad ja Tobago Keshorn Walcott 85.38

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Gouden medaille.svg Zilveren medaille.svg Bronzen medaille.svg
1932 Ameerika Ühendriigid Mildred Didrikson 43.68 Saksamaa Ellen Braumüller 43.49 Saksamaa Tilly Fleischer 43.00
1936 Saksamaa Tilly Fleischer 45.18 Saksamaa Luise Krüger 43.28 Poola Maria Kwasniewska 41.80
1948 Austria Herma Bauma 45.56 Soome Kaisa Parviainen 43.78 Taani Lily Kelsby 42.08
1952 Tšehhoslovakkia Dana Zátopková 50.46 Nõukogude Liit Aleksandra Žudina 50.00 Nõukogude Liit Jelena Goršakova 49.67
1956 Nõukogude Liit Inese Jaunzeme 53.86 Tšiili Marlene Ahrens 50.38 Nõukogude Liit Nadežda Konjajeva 50.28
1960 Nõukogude Liit Elvīra Ozoliņa 55.98 Tšehhoslovakkia Dana Zátopková 53.78 Nõukogude Liit Biruté Kalédiené 53.44
1964 Rumeenia Mihaela Peneș 60.54 Ungari Márta Rudas 58.26 Nõukogude Liit Jelena Goržakova 57.06
1968 Ungari Angéla Németh 60.36 Rumeenia Mihaela Peneș 59.92 Austria Eva Janko 58.04
1972 Saksa Demokraatlik Vabariik Ruth Fuchs 63.88 Saksa Demokraatlik Vabariik Jacqueline Hein 62.54 Ameerika Ühendriigid Kate Schmidt 59.94
1976 Saksa Demokraatlik Vabariik Ruth Fuchs 65.94 Saksamaa Marion Becker 64.70 Ameerika Ühendriigid Kate Schmidt 63.96
1980 Kuuba Maria Colón 68.40 Nõukogude Liit Saida Gunba 67.76 Saksa Demokraatlik Vabariik Ute Hommola 66.56
1984 Suurbritannia Tessa Sanderson 69.56 Soome Tiina Lillak 69.00 Suurbritannia Fatima Whitbread 67.14
1988 Saksa Demokraatlik Vabariik Petra Meier-Felke 74.68 Suurbritannia Fatima Whitbread 70.32 Saksa Demokraatlik Vabariik Beate Koch 67.30
1992 Saksamaa Silke Renk 68.34 Valgevene Natalja Šikolenko 68.26 Saksamaa Karen Forkel 66.86
1996 Soome Heli Rantanen 67.94 Austraalia Louise McPaul 65.54 Norra Trine Hattestad 64.98
2000 Norra Trine Hattestad 68.91 Kreeka Mirela Tzelili 67.51 Kuuba Osleidys Menéndez 66.18
2004 Kuuba Osleidys Menéndez 71.53 Saksamaa Steffi Nerius 65.82 Kreeka Miréla Maniáni 64.29
2008 Tšehhi Barbora Špotáková 71.42 Venemaa Marija Abakumova 70.78 Saksamaa Christina Obergföll 66.13
2012 Tšehhi Barbora Špotáková 69.55 Saksamaa Christina Obergföll 65.16 Saksamaa Linda Stahl 64.91
2016 Horvaatia Sara Kolak 66.18 Lõuna-Aafrika Vabariik Sunette Viljoen 64.92 Tšehhi Barbora Špotáková 64.80

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Detlef Michel Saksa Demokraatlik Vabariik 89.48 Tom Petranoff Ameerika Ühendriigid 85.60 Dainis Kūla Nõukogude Liit 85.58
1987 Rooma Seppo Räty Soome 83.54 Viktor Jevsjukov Nõukogude Liit 82.52 Jan Železný Tšehhoslovakkia 82.20
1991 Tokio Kimmo Kinnunen Soome 90.82 Seppo Räty Soome 88.12 Vladimir Sasimovitš Nõukogude Liit 87.08
1993 Stuttgart Jan Železný Tšehhi 85.98 Kimmo Kinnunen Soome 84.78 Mick Hill Suurbritannia 82.96
1995 Göteborg Jan Železný Tšehhi 89.58 Steve Backley Suurbritannia 86.30 Boris Henry Saksamaa 86.08
1997 Ateena Marius Corbett Lõuna-Aafrika Vabariik 88.40 Steve Backley Suurbritannia 86.80 Kostas Gatsioúdis Kreeka 86.64
1999 Sevilla Aki Parviainen Soome 89.52 Konstadínos Gatsioúdis Kreeka 89.18 Jan Železný Tšehhi 87.67
2001 Edmonton Jan Železný Tšehhi 92.80 Aki Parviainen Soome 91.31 Konstadinos Gatsioudis Kreeka 89.95
2003 Pariis Sergei Makarov Venemaa 85.44 Andrus Värnik Eesti 85.17 Boris Henry Saksamaa 84.74
2005 Helsingi Andrus Värnik Eesti 87.17 Andreas Thorkildsen Norra 86.18 Sergei Makarov Venemaa 83.54
2007 Osaka Tero Pitkämäki Soome 90.33 Andreas Thorkildsen Norra 88.61 Breaux Greer Ameerika Ühendriigid 86.21
2009 Berliin Andreas Thorkildsen Norra 89.59 Guillermo Martinez Kuuba 86.41 Yukifumi Murakami Jaapan 82.97
2011 Daegu Matthias de Zordo Saksamaa 86.27 Andreas Thorkildsen Norra 84.78 Guillermo Martinez Kuuba 84.30
2013 Moskva Vítězslav Veselý Tšehhi 87.17 Tero Pitkämäki Soome 87.07 Dmitri Tarabin Venemaa 86.23
2015 Peking Julius Yego Keenia 92.72 Ihab El-Sayed Egiptus 88.99 Tero Pitkämäki Soome 87.64
2017 London Johannes Vetter Saksamaa 89.89 Jakub Vadlejch Tšehhi 89.73 Petr Frydrych Tšehhi 88.32
2019 Doha Anderson Peters Grenada 86.89 Magnus Kirt Eesti 86.21 Johannes Vetter Saksamaa 85.37

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Tiina Lillak Soome 70.82 Fatima Whitbread Suurbritannia 69.14 Ánna Veroúli Kreeka 65.72
1987 Rooma Fatima Whitbread Suurbritannia 76.64 Petra Felke-Meier Saksa Demokraatlik Vabariik 71.76 Beate Peters Saksamaa 68.82
1991 Tokio Demei Xu Hiina 68.78 Petra Felke-Meier Saksamaa 68.68 Silke Renk Saksamaa 66.80
1993 Stuttgart Trine Solberg-Hattestad Norra 69.18 Karen Forkel Saksamaa 65.80 Natalja Šikolenko Valgevene 65.64
1995 Göteborg Natalja Šikolenko Valgevene 67.56 Felicia Tilea-Moldovan Rumeenia 65.22 Mikaela Ingberg Soome 65.16
1997 Ateena Trine Solberg-Hattestad Norra 68.78 Joanna Stone Austraalia 68.64 Tanja Damaske Saksamaa 67.12
1999 Sevilla Miréla Maniáni-Tzelíli Kreeka 67.09 Tatjana Šikolenko Venemaa 66.37 Trine Solberg-Hattestad Norra 66.06
2001 Edmonton Osleidys Menéndez Kuuba 69.53 Miréla Maniáni-Tzelíli Kreeka 65.78 Sonia Bisset Kuuba 64.69
2003 Pariis Miréla Maniáni Kreeka 66.52 Tatjana Šikolenko Venemaa 63.28 Steffi Nerius Saksamaa 62.70
2005 Helsingi Osleidys Menéndez Kuuba 71.70 MR Christina Obergföll Saksamaa 70.03 ER Steffi Nerius Saksamaa 65.96
2007 Osaka Barbora Špotáková Tšehhi 67.07 Christina Obergföll Saksamaa 66.46 Steffi Nerius Saksamaa 64.42
2009 Berliin Steffi Nerius Saksamaa 67.30 Barbora Špotáková Tšehhi 66.42 Marija Abakumova Venemaa 66.06
2011 Daegu Marija Abakumova Venemaa 71.99 MMR Barbora Špotáková Tšehhi 71.58 Sunette Viljoen Lõuna-Aafrika Vabariik 68.38
2013 Moskva Christina Obergföll Saksamaa 69.05 Kimberley Mickle Austraalia 66.60 Marija Abakumova Venemaa 65.09
2015 Peking Katharina Molitor Saksamaa 67.69 Lü Huihui Hiina 66.13 Sunette Viljoen Lõuna-Aafrika Vabariik 65.79
2017 London Barbora Špotáková Tšehhi 66.76 Li Lingwei Hiina 66.25 Lü Huihui Hiina 65.26
2019 Doha Kelsey-Lee Barber Austraalia 66.56 Liu Shiying Hiina 65.88 Lü Huihui Hiina 65.49

Eesti rekordi areng[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti rekord odaviskes

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Uus oda
Tulemus Sportlane Aeg Koht
73.84 Heino Puuste 23. veebruar 1986 Adler
78.62 Heino Puuste 24. veebruar 1986 Adler
78.80 Heino Puuste 18. mai 1986 Leselidze
83.20 Heino Puuste 18. juuni 1986 Tallinn
83.30 Marek Kaleta 12. august 1990 Pieksamäki
85.28 Donald-Aik Sild 10. juuni 1994 Saint Denis
85.47 Andrus Värnik 12. juuni 2002 Ostrava
87.83 Andrus Värnik 19. august 2003 Valga[3]
88.45 Magnus Kirt 3. juuni 2018 Tartu
88.73 Magnus Kirt 5. juuni 2018 Turu
89.75 Magnus Kirt 13. juuli 2018 Rabat
90.34 Magnus Kirt 20. juuni 2019 Ostrava
90.61 Magnus Kirt 22. juuni 2019 Kuortane

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
  2. Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
  3. Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda) kergejoustik.ee, 3. juuni 2006

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]