Kaugushüpe

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.

Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.

Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.

Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.

Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis.

Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus.

Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas.

Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.

Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95.

Naiste maailmarekord kuulub Yulimar Rojasele Venezuelast, kes hüppas 2020. aasta olümpiamängudel Tokyos 15.67.

Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09.

1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5.

1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.

Treening[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool.

Hüppamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugushüppajatel on nädalas 2–3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6–8 korda.

Koormuse suurendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3–6 katseks.

Jõutreening[muuda | muuda lähteteksti]

Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates kehakaalu suurenemist.

Polümeetria[muuda | muuda lähteteksti]

Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu.

Põrkamine[muuda | muuda lähteteksti]

Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal.

Painduvus[muuda | muuda lähteteksti]

Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.

Kirjandus


Kaugushüpe Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

10 parimat sportlast[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti 10 parimat kaugushüppajat nende isiklike rekordite järgi (välitingimustes). Seisuga 18. juuni 2019.[1]

Tulemus (tuul) Sportlane Aeg
8.10 (+0.3)
8.22 (+3.0)
Nool, ErkiErki Nool 27. mai 1995
15. juuni 1996
8.09A (+2.0) Lepik, TõnuTõnu Lepik 18. oktoober 1968
7.99 (-0.8) Sahk, TõnisTõnis Sahk 3. juuni 2008
7.98 (+0.6) {{{2}}}, Johannes ErmJohannes Erm 6. juuni 2018
7.93 (+1.8) Ivanov, SergeiSergei Ivanov 2. juuni 1990
7.86 (+1.1) Soosaar, PriitPriit Soosaar 24. august 1997
7.86 (+1.6)

7.98 (+2.7)

Hans-Christian Hausenberg 12. juuli 2019

11. juuli 2019

7.85 (+0.7) Kask, RainRain Kask 16. juuni 2013
7.84 (+1.9) Uudmäe, JaanusJaanus Uudmäe 22. mai 2006
7.84 (+1.1) Pärson, GerriGerri Pärson 1. august 2007
7.82 (-1.2) Uibo, MaicelMaicel Uibo 11. aprill 2013

Olympic Rings.svg Olümpiamängude medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Gouden medaille.svg Zilveren medaille.svg Bronzen medaille.svg
1896 Ellery Clark Ameerika Ühendriigid 6.35 Robert Garrett Ameerika Ühendriigid 6.18 James Connolly Ameerika Ühendriigid 6.11
1900 Alvin Kraenzlein Ameerika Ühendriigid 7.18 Meyer Prinstein Ameerika Ühendriigid 7.17 Patrick Leahy Suurbritannia 6.95
1904 Meyer Prinstein Ameerika Ühendriigid 7.34 Daniel Rank Ameerika Ühendriigid 6.89 Robert Stangland Ameerika Ühendriigid 6.88
1908 Frank Irons Ameerika Ühendriigid 7.48 Dan Kelly Ameerika Ühendriigid 7.09 Calvin Bricker Kanada 7.08
1912 Albert Gutterson Ameerika Ühendriigid 7.60 Calvin Bricker Kanada 7.21 Georg Åberg Rootsi 7.18
1920 William Petersson Rootsi 7.15 Carl Johnson Ameerika Ühendriigid 7.09 Eric Abrahamsson Rootsi 7.08
1924 DeHart Hubbard Ameerika Ühendriigid 7.44 Ed Gourdin Ameerika Ühendriigid 7.27 Sverre Hansen Norra 7.26
1928 Edward Hamm Ameerika Ühendriigid 7.73 Silvio Cator Haiti 7.58 Alfred Bates Ameerika Ühendriigid 7.40
1932 Edward Gordon Ameerika Ühendriigid 7.64 Lambert Redd Ameerika Ühendriigid 7.60 Chuhei Nambu Jaapan 7.45
1936 Jesse Owens Ameerika Ühendriigid 8.06 Luz Long Saksamaa 7.87 Naoto Tajima Jaapan 7.74
1948 Willie Steele Ameerika Ühendriigid 7.82 Thomas Bruce Austraalia 7.55 Herbert Douglas Ameerika Ühendriigid 7.54
1952 Jerome Biffle Ameerika Ühendriigid 7.57 Meredith Gourdine Ameerika Ühendriigid 7.53 Ödön Földessy Ungari 7.30
1956 Greg Bell Ameerika Ühendriigid 7.83 John Bennett Ameerika Ühendriigid 7.68 Jorma Valkama Soome 7.48
1960 Ralph Boston Ameerika Ühendriigid 8.12 Bo Roberson Ameerika Ühendriigid 8.11 Igor Ter-Ovanesjan Nõukogude Liit 8.04
1964 Lynn Davies Suurbritannia 8.07 Ralph Boston Ameerika Ühendriigid 8.03 Igor Ter-Ovanesjan Nõukogude Liit 7.99
1968 Bob Beamon Ameerika Ühendriigid 8.90 MR Klaus Beer Saksa Demokraatlik Vabariik 8.19 Ralph Boston Ameerika Ühendriigid 8.16
1972 Randy Williams Ameerika Ühendriigid 8.24 Hans Baumgartner Saksamaa 8.18 Arnie Robinson Ameerika Ühendriigid 8.03
1976 Arnie Robinson Ameerika Ühendriigid 8.35 Randy Williams Ameerika Ühendriigid 8.11 Frank Wartenberg Saksa Demokraatlik Vabariik 8.02
1980 Lutz Dombrowski Saksa Demokraatlik Vabariik 8.54 Frank Paschek Saksa Demokraatlik Vabariik 8.21 Valeri Podlužnõi Nõukogude Liit 8.18
1984 Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.54 Gary Honey Austraalia 8.24 Giovanni Evangelisti Itaalia 8.24
1988 Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.72 Mike Powell Ameerika Ühendriigid 8.49 Larry Myricks Ameerika Ühendriigid 8.27
1992 Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.67 Mike Powell Ameerika Ühendriigid 8.64 Joe Greene Ameerika Ühendriigid 8.34
1996 Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.50 James Beckford Jamaica 8.29 Joe Greene Ameerika Ühendriigid 8.24
2000 Iván Pedroso Kuuba 8.55 Jai Taurima Austraalia 8.49 Roman Ššturenko Ukraina 8.31
2004 Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.59 John Moffitt Ameerika Ühendriigid 8.47 Joan Lino Martinez Hispaania 8.32
2008 Irving Saladino Panama 8.34 Khotso Mokoena Lõuna-Aafrika Vabariik 8.24 Ibrahim Camejo Kuuba 8.20
2012 Greg Rutherford Suurbritannia 8.31 Mitchell Watt Austraalia 8.16 Will Claye Ameerika Ühendriigid 8.12
2016 Jeff Henderson Ameerika Ühendriigid 8.38 Luvo Manyonga Lõuna-Aafrika Vabariik 8.37 Greg Rutherford Suurbritannia 8.29

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Gouden medaille.svg Zilveren medaille.svg Bronzen medaille.svg
1948 Olga Gyarmati Ungari 5.69 Noëmi Simonetto Argentina 5.60 Ann-Britt Leyman Rootsi 5.57
1952 Yvette Williams Uus-Meremaa 6.24 Aleksandra Tšudina Nõukogude Liit 6.14 Shirley Cawley Suurbritannia 5.92
1956 Elzbieta Krzesinska Poola 6.35 MR Willye White Ameerika Ühendriigid 6.09 Nadežda Dvalishvili Nõukogude Liit 6.07
1960 Veera Krepkina Nõukogude Liit 6.37 Elzbieta Krzesinska Poola 6.27 Hildrun Claus Saksa Demokraatlik Vabariik 6.21
1964 Mary Rand Suurbritannia 6.76 MR Irena Szewinska Poola 6.60 Tatjana Štšelkanova Nõukogude Liit 6.42
1968 Viorica Viscopoleanu Rumeenia 6.82 MR Sheila Sherwood Suurbritannia 6.68 Tatjana Tališeva Nõukogude Liit 6.66
1972 Heide Rosendahl Saksamaa 6.78 Diana Yorgova Bulgaaria 6.77 Eva Suranová Tšehhoslovakkia 6.67
1976 Angela Voigt Saksa Demokraatlik Vabariik 6.72 Kathy McMillan Ameerika Ühendriigid 6.66 Lidia Alfejeva Nõukogude Liit 6.60
1980 Tatjana Kolpakova Nõukogude Liit 7.06 Brigitte Wujak Saksa Demokraatlik Vabariik 7.04 Tatjana Skaško Nõukogude Liit 7.01
1984 Anisoara Stanciu Rumeenia 6.96 Valy Ionescu Rumeenia 6.81 Sue Hearnshaw Suurbritannia 6.80
1988 Jackie Joyner-Kersee Ameerika Ühendriigid 7.40 Heike Drechsler Saksa Demokraatlik Vabariik 7.22 Galina Tšistjakova Nõukogude Liit 7.11
1992 Heike Drechsler Saksamaa 7.14 Inessa Kravets Ukraina 7.12 Jackie Joyner-Kersee Ameerika Ühendriigid 7.07
1996 Chioma Ajunwa Nigeeria 7.12 Fiona May Itaalia 7.02 Jackie Joyner-Kersee Ameerika Ühendriigid 7.00
2000 Heike Drechsler Saksamaa 6.99 Fiona May Itaalia 6.92 *Tatjana Kotova Venemaa 6.83
2004 Tatjana Lebedeva Venemaa 7.07 Irina Simagina Venemaa 7.05 Tatjana Kotova Venemaa 7.05
2008 Maurren Higa Maggi Brasiilia 7.04 Tatjana Lebedeva Venemaa 7.03 Blessing Okagbare Nigeeria 6.91
2012 Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 7.12 Jelena Sokolova Venemaa 7.07 Janay Deloach Ameerika Ühendriigid 6.89
2016 Tianna Bartoletta Ameerika Ühendriigid 7.17 Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 7.15 Ivana Španović Serbia 7.08









* Rahvusvaheline Olümpiakomitee tühistas kõik Marion Jonesi 2000. aasta OM-il Sydneys saadud tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe), kui ka teatejooksudes (4×100 m ja 4×400 m) dopingu kasutamise pärast. Tema pronksmedal anti hiljem venelanna Tatjana Kotovale.

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.55 Jason Grimes Ameerika Ühendriigid 8.29 Mike Conley Ameerika Ühendriigid 8.12
1987 Rooma Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.67 Robert Emmijan Nõukogude Liit 8.53 Larry Myricks Ameerika Ühendriigid 8.33
1991 Tokio Mike Powell Ameerika Ühendriigid 8.95 MR Carl Lewis Ameerika Ühendriigid 8.91 Larry Myricks Ameerika Ühendriigid 8.42
1993 Stuttgart Mike Powell Ameerika Ühendriigid 8.59 Stanislav Tarasenko Venemaa 8.16 Vitali Kirilenko Ukraina 8.15
1995 Göteborg Iván Pedroso Kuuba 8.70 James Beckford Jamaica 8.30 Mike Powell Ameerika Ühendriigid 8.29
1997 Ateena Iván Pedroso Kuuba 8.42 Erick Walder Ameerika Ühendriigid 8.38 Kirill Sosunov Venemaa 8.18
1999 Sevilla Iván Pedroso Kuuba 8.56 Yago Lamela Hispaania 8.40 Gregor Cankar Sloveenia 8.36
2001 Edmonton Iván Pedroso Kuuba 8.40 Savante Stringfellow Ameerika Ühendriigid 8.24 Carlos Calado Portugal 8.21
2003 Pariis Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.32 James Beckford Jamaica 8.28 Yago Lamela Hispaania 8.22
2005 Helsingi Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.60 Ignisious Gaisah Ghana 8.34 Tommi Evilä Soome 8.25
2007 Osaka Irving Saladino Panama 8.57 Andrew Howe Itaalia 8.47 Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.30
2009 Berliin Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.54 Godfrey Khotso Mokoena Lõuna-Aafrika Vabariik 8.47 Mitchell Watt Austraalia 8.37
2011 Daegu Dwight Phillips Ameerika Ühendriigid 8.45 Mitchell Watt Austraalia 8.33 Ngonidzashe Makusha Zimbabwe 8.29
2013 Moskva Aleksandr Menkov Venemaa 8.56 Ignisious Gaisah Holland 8.29 Luis Riveraa Mehhiko 8.27
2015 Peking Greg Rutherford Suurbritannia 8.41 Fabrice Lapierre Austraalia 8.24 Wang Jianan Hiina 8.18
2017 London Luvo Manyonga Lõuna-Aafrika Vabariik 8.48 Jarrion Lawson Ameerika Ühendriigid 8.44 Rushwahl Samaai Lõuna-Aafrika Vabariik 8.32
2019 Doha Tajay Gayle Jamaica 8.69 Jeff Henderson Ameerika Ühendriigid 8.39 Juan Miguel Echevarría Kuuba 8.34

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Halsingi Heike Daute-Drechsler Saksa Demokraatlik Vabariik 7.27 Anisoara Stanciu Rumeenia 7.15 Carol Lewis Ameerika Ühendriigid 7.04
1987 Rooma Jackie Joyner-Kersee Ameerika Ühendriigid 7.36 Jelena Belevskaja Nõukogude Liit 7.14 Heike Daute-Drechsler Saksa Demokraatlik Vabariik 7.13
1991 Tokio Jackie Joyner-Kersee Ameerika Ühendriigid 7.32 Heike Drechsler Saksamaa 7.29 Larissa Berežnaja Nõukogude Liit 7.11
1993 Stuttgart Heike Drechsler Saksamaa 7.11 Larisa Berežnaja Ukraina 6.98 Renata Nielsen Taani 6.76
1995 Göteborg Fiona May Itaalia 6.98 Niurka Montalvo Kuuba 6.86 Irina Mušailova Venemaa 6.83
1997 Ateena Ljudmila Galkina Venemaa 7.05 Níki Xánthou Kreeka 6.94 Fiona May Itaalia 6.91
1999 Sevilla Niurka Montalvo Hispaania 7.06 Fiona May Itaalia 6.94 Marion Jones Ameerika Ühendriigid 6.83
2001 Edmonton Fiona May Itaalia 7.02 Tatjana Kotova Venemaa 7.01 Niurka Montalvo Hispaania 6.88
2003 Pariis Eunice Barber Prantsusmaa 6.99 Tatjana Kotova Venemaa 6.74 Anju Bobby George India 6.70
2005 Helsingi Tianna Madison Ameerika Ühendriigid 6.89 Eunice Barber Prantsusmaa 6.76 Yargelis Savinge Kuuba 6.69
2007 Osaka Tatjana Lebedeva Venemaa 7.03 Ljudmila Koltšanova Venemaa 6.92 Tatjana Kotova Venemaa 6.90
2009 Berliin Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 7.10 Tatjana Lebedeva Venemaa 6.97 Karin Mey-Melis Türgi 6.80
2011 Daegu Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 6.82 Olga Kutšerenko Venemaa 6.77 Ineta Radēviča Läti 6.76
2013 Moskva Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 7.01 Blessing Okagbare Nigeeria 6.99 Ivana Španović Serbia 6.82
2015 Peking Tianna Bartoletta Ameerika Ühendriigid 7.14 Shara Proctor Suurbritannia 7.07 Ivana Španović Serbia 7.01
2017 London Brittney Reese Ameerika Ühendriigid 7.02 Darja Klišina ANA 7.00 Tianna Bartoletta Ameerika Ühendriigid 6.97
2019 Doha Malaika Mihambo Saksamaa 7.30 Marõna Behh-Romantšuk Ukraina 6.92 Ese Brume Nigeeria 6.91

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]