Dana Zátopková
 Dana Zátopková (2007) | |||||||||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Tšehhoslovakkia | ||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 19. september 1922 | ||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Fryštát | ||||||||||||||||||
| Surmaaeg | 13. märts 2020 (97-aastaselt) | ||||||||||||||||||
| Surmakoht | Praha | ||||||||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Dana Zátopková (neiupõlvenimi Ingrová; 19. septembril 1922 – 13. märts 2020[1] Praha) oli Tšehhoslovakkia kergejõustiklane, odaviskaja.
Tema abikaasa oli mitmekordne olümpiavõitja pikamaajooksja Emil Zátopek, kellega ta sündis samal päeval.
Sportlaskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis tuli Zátopková 7. kohale tulemusega 39.94. Esikolmiku hõivasid Herma Bauma Austriast (45.57), Kaisa Parviainen Soomest (43.79) ja Lily Carlstedt Taanist (42.08). Emil Zátopek võitis 10 000 meetri jooksu ja oli 5000 meetris teine, mis olidki Tšehhoslovakkia ainsad medalid kergejõustikus neilt mängudelt.
1950. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus Brüsselis olid esimesed suurvõistlused, kus osales NSV Liit. Naiste aladel olid nad väga tugevad. Odaviske võitis Natalja Smirnitskaja (meistrivõistluste rekord 47.55), pronksmedali võitis Galina Zõbina (42.75) ja neljas oli Vera Nabokova (41.88). Hõbemedali pälvis Herma Bauma (43.87) ja Zátopková oli nende järel viies (41.34). Lily Kelsby (endine Carlstedt) jäi kuuendaks (40.25). Emil Zátopek võitis 5000 ja 10 000 m jooksu, mõlemad Euroopa meistrivõistluste rekordiga.
1952. aasta suveolümpiamängudel Helsingis oli naisodaviskajaid 21 ja sellepärast korraldati eelvõistlused. Kuid kvalifikatsiooninorm oli alamõõduline 38 meetrit ja selle täitis 17 sportlast. Zátopková kordas olümpiarekordit 45.57 ja oli sellega kolmas. Teda edestasid Aleksandra Tšudina (46.17) ja Galina Zõbina (45.95), neljas oli Jelena Gortšakova (kõik NSV Liit). Lõppvõistlusel viskas Zátopková kohe avavoorus olümpiarekordi 50.47, mis jäigi tema ja kogu võistluse parimaks tulemuseks. Viimasel katsel viskas Tšudina küll 50.01, aga hõbemedalist enamat see ei andnud. Järgnesid Gortšakova (49.76), Zõbina (48.35) ja Kelsby (46.23). Herma Bauma jäi 9. ja Kaisa Parviainen 16. kohale. Kuid maailmarekordist 53.41, mis kuulus Smirnitskajale, jäi ikkagi mitu meetrit puudu. Emil Zátopek võitis 5000 m, 10 000 m ja maratonijooksu ning Tšehhoslovakkia võitis neli kuldmedalit, mis andis kuldmedalite arvu poolest Tšehhoslovakkiale olümpiamängude kergejõustikuvõistlustel USA järel teise koha. Galina Zõbina võitis kuulitõuke.
1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Šveitsis Bernis. Naisodaviskajaid oli 14 ja eelvõistlusi ei korraldatud. Dana Zátopková võitis kindlalt tulemusega 52.91, edestades Virve Roolaidu (49.94) ja Nadežda Konjajevat (49.49, mõlemad NSV Liit). Aleksandra Tšudina oli 47.05-ga 5. Emil Zátopek võitis 10 000 m jooksus kuld- ja 5000 m jooksus pronksmedali, eestlastest pälvis kuulitõukes pronksmedali Heino Heinaste.
1956. aasta suveolümpiamängudel Austraalias Melbourne'is oli naisodaviskajaid 19. Eelvõistluste kvalifikatsiooninorm oli 44 meetrit ja selle täitis 14 võistlejat. Parima tulemuse saavutas 18-aastane ameeriklane Karen Anderson (49.64), kuid ta ei suutnud seda lõppvõistlusel korrata (48.00, 8. koht). Lõppvõistlusel asus avakatsel olümpiarekordilise 51.63-ga liidriks lätlane Inese Jaunzeme (51.63). Viimasel katsel lisas ta sellele veel paar meetrit ja tuli 53.86-ga esimese lätlasena olümpiavõitjaks. Marlene Ahrens võitis 50.38-ga Tšiilile esimese ja seni ainsa naisena olümpiamedali. Pronksmedali sai 50.28-ga Nadežda Konjajeva, Dana Zátopková oli enda jaoks alamõõdulise 49.83-ga neljas.
1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid Stockholmis. Naisodaviskajaid oli 16, kellest 14 täitsid kvalifikatsiooninormi 43 meetrit. Kvalifikatsioonivõistlused parimad olid Almut Brömmel (49.96, Saksa FV) ja Ingrid Almqvist (49.49, Rootsi), kuid nad ei suutnud seda lõppvõistlusel korrata, jäädes vastavalt 8. ja 9. kohale. Zátopková oli 49.29-ga kolmas. Lõppvõistlusel püstitas ta 56.02-ga Euroopa rekordi ja tuli Euroopa meistriks. See oli Tšehhoslovakkia ainus kuld sellel EM-il. Hõbemedali pälvis leedulane Birutė Zalogaitytė (51.30).
Samal aastal püstitas Zátopková maailmarekordi 55.73. Ta oli siis 35-aastane ja sai vanimaks naiseks, kes kergejõustikus maailmarekordi püstitanud.
1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas oli naisodaviskajaid 20. Kvalifikatsiooninormi 48 meetrit ei suutnud täita 7 sportlast, sealhulgas Almut Brömmel ja Ingrid Almqvist. Zátopkoválgi jäi esimesel katsel pisut puudu (47.94), kuid teise katse 51.64 oli kvalifikatsiooni paremuselt teine tulemus. Ainult lätlane Elvīra Ozoliņa suutis rohkem (53.25). Kvalifikatsiooni tulemust ei suutnud lõppvõistlusel korrata Marlene Ahrens ja Karen Anderson, kes jäid vastavalt 12. ja 13. kohale. Zátopková avavooru katse 49.84 jättis ta 8. kohale, teise vooru 50.36 tõstis koha võrra. Finaali pääses aga ainult 6 paremat. Kolmandas voorus visatud 53.78 tõstis ta teiseks ja sel kohal püsis ta lõpuni. Elvīra Ozoliņa võitis olümpiarekordiga 55.98, kolmas oli Birutė Kalėdienė (Zalogaitytė, 53.45). See oli Tšehhoslovakkia ainus medal Rooma olümpia kergejõustikuvõistlustelt.