Mere puiestee

See artikkel on Tallinna tänavast; teiste samanimeliste tänavate kohta vaata Mere puiestee (täpsustus)

Kaart

Vaade Mere puiesteele Linnahalli ja mere poolt

Mere puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas. Mere puiestee tänav algab Viru väljakult ja kulgeb Vanasadamani.

Mere puiestee tänav ristub Inseneri tänava, Ahtri tänava, Sadama tänavaga ning jätkub Põhja-Tallinna linnaosa Põhja puiesteena.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Tallinna sadam ja Admiraliteedi bassein Admiraliteedi töökojad

Vaade Tallinna sadamale, Johannes Hau (1838)

Algselt sumbus prominaad Tallinna sadamast alanud Sadama tänavasse, mis 1932. aastal teostatud Balti vaksali ümbruse heakorrastamisega kujundati ümber ühendusteeks Balti jaamani. Prominaadi sihil Sadama tänava ristumise taga asus 1815. aastal asutatud Tallinna lihuniku Johann Krausp’i poolt rajatud kümblusasutus, kus praegu on Tallinna Linnahall, kus härrasrahvas käis tervistavaid mereveevanne võtmas. Kuid 19. sajandi teisest poolest alates sai Tallinnast järjest rohkem tööstuslinnaks ning Tallinna ja sadama reostus sundis omanik Johann Krauspi seal äri lõpetama^[1]

Aastatel 1849–1850 ehitati arhitekt I. Jefimovi^[viide?] projekti järgi Viru väljaku (tolleaegse nimetusega Vene turu) põhjaküljele ehitatud kahekorruseline Christian Abraham Rotermannile kuulunud Rotermanni kaubamaja. 1871. aastal müüdi hoone Tallinna linnale, 1871 alustas hoones tegevust Tallinna Aleksandri Gümnaasium, esimene venekeelne poeglastegümnaasium Eestis.

Rotermanni kaubamaja, kõrvale kujunes 19. sajandi jooksul terve Rotermanni tehaste Rotermanni kvartalis kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahuveski (1890), makaronivabrik (1887), jahutööstus, leivatehas (1912), elevaatorihoone (1900) ning külmhoone.

Üheks esimeseks ja suuremaks ehitiseks Merepromenaadi piirkonnas sai toorpiirituse puhastamiseks asutatud ettevõte Tallinna Piiritusevabrik, mille ehitamiseks esitas Preisimaa kodanik Friedrich Rappuh palve 1875. aastal Tallinna linnavalitsusele. Hoone ehitamist alustati 1875. aasta novembris, lõplikult valmis tööstushoone 1876. aastal. Tallinna piiritusevabriku haldamiseks moodustati Tallinna Piiritusvabriku Osaühisus (Antheil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik), mille asutajaliikmeteks olid parun Constantin von Korff, krahv Ernst von Stackelberg, krahv Woldemar von Tiesenhausen, parun Constantin von Rosen, krahv Reinhold von Rehbinder, parun Paul von Wrede, parun Wilhelm von Wrangell, krahv Ewald von Ungern-Sternberg ja Tallinna 1. gildi kaupmees Emil Kaselack. Juhatuse esimeheks sai Friedrich von Dellingshausen, juhatuse liikmeteks Ewald von Ungern-Sternberg, O. Schilling, A. von Brevern, Emil Kaselack ja Reinhold von Rehbinder. Tehase direktor oli E. Lauenstein (1876–1883) ja (1883–1895) Gustav Arved von Rosen. 1882. aastal ehitati vabriku õuele mahukad kivist laod, 1883. aastal laiendati piirituse- ja vaadiladusid veelgi, 1884. aastal ehitati suurem aamissepatöökoda. 1886. aastal ehitati vabriku oma elektrijaam, 1888. aastal valmis Revaler Spiritfabriku paekivist Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone, 1889. aastal paigaldati uus aurukatel ning senise plekk-korstna asemele ehitati tänaseni säilinud võimas suur kivikorsten^[2]. 1889. aastaks olid tulusama tootmise huvides Tallinna piiritusevabrikuga ühinenud 168 Eestimaa, 24 Liivimaa ja 18 Kuramaa kubermangu piiritusevabrikut. Vaid 12 piiritusetootjat Eestimaa kubermangus tegutsesid omaette^[3]. Troonipärija puiestee ja Soo tänava nurgakrundile rajati ka täiendav laoruum. Vabrikuhoone rektifikatsioonitornile, milles asusid toorpiirituse puhastamiseks mõeldud seadmed ehitati 1924. aastal juurde veel üks korrus.

Tallinna Piiritusvabrikut (Revaler Spritfabrik) juhatas 1880–1895 parun Alfred von Rosen^[4] Vihterpalust. 1895. aastal laienes Tallinna Piiritusvabrik ülevenemaaliseks ühinguks, mille keskus paiknes Peterburis ning äriühing hakkas kandma Piiritusepuhastamise Vabrikute Osaühisuse (Товариществo спиртоочистительных заводов) nime. Piiritusepuhastamise Vabrikute Osaühisusse kuulus ka Arved von Roseni juhitud Tallinna Piiritusevabrikantide Ühisus Rosen & Co. Tallinna piiritusevabriku hooned ja seadmed anti rendile kommandiitühingule "Tallinna Piiritusevabrikantide Ühisus Rosen & Co", mille vastutavad omanikud olid Rosenid: Gustav Arved von Rosen (1895–1903), Alexander Woldemar von Rosen (1903–1938) ja Ernest von Rosen (1938–1940). 1927. aastal vormistati osanike poolt Piiritusepuhastamise Vabrikute Osaühisuse peakontori toomine formaal-juriidiliselt Peterburist (siis juba Leningradist) Tallinnasse ning ettevõte, kes oli olnud kõik aastad aadressil Mere puiestee 15 asuvate tootmishoonete omanik, registreeriti nüüd ametlikult ka Eesti Vabariigis. 1921. aasta novembris asutati Rosen & Co tehase ruumidesse iseseisva ettevõttena likööri- ja napsivabrik Tallinna Viinavabrik. Napsivabrik likvideeriti iseseisva ettevõttena 31.12.1929 ja alates 01.01.1930 ühendati Piiritusepuhastamise Vabrikute Osaühisusega. Kõikide napside ja likööride pudelite etikettidele jäi aga endiselt tootja nimena kasutusele "Tallinna Viinavabrik", mida kasutati nüüd ainult nö kaubandusliku nimena.

1888. aastal valmis Rotermanni tehase esinduslik kaubahoone.

Merepromenaadi linnapoolsel küljel Kanuti aia pargi kohal oli kuni 19. sajandini Tallinna kaitserajatisena veega täidetud vallikraav. 1866. aastal anti praeguse pargi territoorium Tallinna linna poolt rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia ning sellest ajast kannab haljasala Kanuti aia nime. 19. sajandi lõpul peatusid haljasalal mitmed Tallinna külastavad rändtsirkused. 1920 võttis Eesti Asutav Kogu vastu Seisuste kaotamise seaduse, millega kaotati Eestis seisused ning seisuslikuks kuulutatud asutused tuli likvideerida, ja sh gildid ja nende varad võõrandada. 1921. aasta suvel võeti Kanuti gildi varandus ja ka Kanuti gildi aed (ülevõtmisaktis Rahwa aed) Aia tänav 14 / Mere puiestee 5^[5] üle riigi haldusse. Tallinna Rahwaaia aadressiks oli hiljem aga Mere puiestee 7^[6].

Kanuti aia kõrval ehitati 1913. aastast kino "Grand Marina" (hiljem "Ars"), mis oli asutamise ajal suurim kino kogu Venemaa keisririigis.

Mere puiestee ääres, Mere puiestee 13 asus Tallinna Sadamatehaste hoone^[7] ja Admiraliteedi kantselei hoone.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Mere puiestee 1 // Vana-Viru 15, Endine elamu Kultuurimälestis nr 24240^[8]
Mere puiestee nurgal Viru väljak 2, asub Metro Plaza (endine Rotermanni kaubamaja hoone, kus aastatel 1872–1917 tegutses Tallinna Aleksander I Gümnaasium ja seejärel Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium ja Eritööstuskool nr 49
Mere puiestee 1 ja 3 vahelisel alal, Viru Turg
Mere puiestee 3 (algselt 14a), Tallinna adventkirik Kultuurimälestis nr 1109^[9]
Mere puiestee 4, Endise Rotermanni tehase direktori Christian Barthold Rotermanni esinduslik elamu-kontorihoone koos väravaga^[10], valmis aastatel 1909–1910. Elamu Mere pst. 4 (algselt Mere puiestee 17, saksa keeles Seepromenade 17) fassaadid on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 24255^[11]
Mere puiestee 4a, Rotermanni keskus. 1888. aastal valminud Rotermanni tehase esinduslik kaubahoone. Algselt Mere puiestee 17 (1921–1930?) asus AS Silva kaubahoone. Mere pst 4 asub Rotermanni tehase plokistatud abihoone ning Rotermanni tehase arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekteeritud ja 1879. valminud katla- ja saehoone aurusaeveski-sepikoja korsten (1902). Rotermanni kvartal Rotermanni kaubamaja, kõrvale kujunes 19. sajandi jooksul terve Rotermanni tehaste kompleks, kuhu kuulusid puidutehas, tärklise- ja piiritusevabrikud, jahuveski (1890), makaronivabrik (1887), jahutööstus, leivatehas (1912), elevaatorihoone (1900) ning külmhoone.
Mere puiestee 4b, asuvad neli arhitektuurimälestist nr 8269^[12], kus Eesti NSV ajal tegutses Tallinna Kontrollmõõduriistade Tehas.

Pikemalt artiklis Rotermanni kvartal

Mere puiestee 5, Vene Kultuurikeskuse hoone (endine Punalipulise Balti Laevastiku Ohvitseride Maja Tallinnas). Kultuurimälestis nr. 8171^[13]. Hoone valmis 1954. aastal arhitekt Aleksandr Kuznetsovi projekti järgi. Ehitamisel kasutati osaliselt ära selles kohas 1914. aastast asunud ning viimases sõjas hävinud esinduskino “Grand-Marina” (hiljem “Ars”) ning 19. sajandi II poolel. ehitatud Nikolai Imetegija kiriku kogudusele kuulunud hoone.
Haljasala Mere puiestee 5, Inseneri, Aia ja Kanuti tänava vahelisel alal Kanuti aed, endise Väikese Rannavärava bastioni ja Kalev Spa juures.
Mere puiestee 6, Roseni Torn. Endise Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisuse Rosen & Co hooned^[14].
Mere puiestee 8, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co Tallinna Piiritusevabriku hooned. Revaler Spiritfabriku paekivist Tallinna Piiritusevabriku administratiivhoone valmis 1888. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi ja järgnevalt asusid parempoolses hoones piiritusevabriku kontor ja omaniku korter.
Mere puiestee 10, asus kaubanduskeskus Merekeskus (endises Tallinna Sadamatehaste hoonetes)
Parvlaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk
Mere puiestee 20B, Tallinna Linnahall