Seisuste kaotamise seadus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27. augustil jõustunud seadus[1], millega kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad), kõik seadused ja määrused, mis sisaldasid seisuslikke õigusi, eesõigusi, kohustusi ja õiguste kitsendusi, sealhulgas eriti Balti provintsiaalseadustiku II jagu.

Eestimaa ja Liivimaa talurahvaseadus kaotasid kehtivuse ja Balti Eraseadus jäi ainsaks eraseaduseks, välja arvatud endise Peterburi ja Pihkva kubermangu maa-alad, kus jäi kehtima Vene tsiviilseadustik (seda sätet ei viidud tegelikult ellu).

Seniste seisuslike (talupoegade) valdade varandused läksid mitteseisuslike valdade omandusse ning rüütelkondade varandused riigile, välja arvatud Kuressaare loss, mis läks Kuressaare linnale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [RT 1920, 129/130, 254.]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gildede varandus jagamisele. Kaja, 8. veebruar 1929, nr. 33, lk. 9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Seisuste kaotamise seadus – alliktekstid Vikitekstides