Rosen (valge)

Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa esimene esindaja Eestimaal oli Pommerist pärit kaupmees Bogislaus Rosen (kuni aadeldamiseni kandis nime Rose) (1572–1658), kes sai 1603. aastal Tallinna kodanikuks. Bogislaus von Rosen, kes oli väga rikas, laenas sageli raha Rootsi riigile ja sai võlgade katteks mitmeid maavaldusi. Talle kuulusid Eestimaal 26 küla, mille kogusuuruseks oli umbes 338 adramaad. 1617. aastal tõstis Gustav II Adolf ta von Roseni nime all aadliseisusse.^[1]^[2] ning kanti Rootsi rüütelkonna aadlimatriklisse all nr 290. 1620–1636 oli ta Koporje ja Jamburgi asehaldur.

Suguvõsa vapil kujutati lõvi ja valgeid (hõbedasi) roose. Et teha vahet põlise Liivimaa Rosenite suguvõsaga, kutsuti uue suguvõsa esindajaid valgeteks Roseniteks.

1746. aastal kanti Rosen a. d. H. Weinjerwen (Väinjärve) nr 118 all Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1802. aastal sai Väinjärve mõisnik Andreas Ludwig von Rosen (1729–1805) Viinis Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Rosenitele kuulusid erinevatel aegadel: Roosna-Alliku mõis, Lehmja mõis, Jõepere mõis, Ramma mõis, Karinu mõis, Viisu mõis, Väinjärve mõis, Mäo mõis, Vodja mõis, Prandi mõis, Äntu mõis, Koordi mõis, Purdi mõis, Silmsi mõis, Kiltsi mõis, Paslepa mõis, Tolka mõis (Liivimaa kubermangus), Domassova mõis (Ingerimaal), Lipkani mõis (Bessaraabia kubermangus), Tonjamini mõis (Vitebski kubermangus), Salessi mõis (Vitebski kubermangus).

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Bogislaus von Rosen (1572–1658), Roosna-Alliku, Lehmja, Karinu, Viisu, Väinjärve ja Domassova mõisnik, Kaporje ja Jama asehaldur
- Axel von Rosen (1624–1679), Roosna-Alliku ja Viisu mõisnik, Tallinna asehaldur
  - Bengt Gustav von Rosen (1665–1725), Roosna-Alliku, Mäo, Viisu ja Vodja mõisnik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1702–1705

Väinjärve liin[muuda | muuda lähteteksti]

Andreas Ludwig von Rosen (1664–1701), Rootsi sõjaväelane (major)
Vabahärra Georg Andreas von Rosen (1765–1841), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Austria kammerhärra, Malta ordu rüütel
Vabahärra Otto Friedrich von Rosen (1769–1837), Venemaa keisririigi sõjaväelane, Eestimaa postidirektor
Parun Andreas von Rosen (1773–1828; ru), Venemaa polkovnik, Grodno husaarirügemendi komandör, Bakuu komandant^[3]
Andreas von Rosen (1803–1879), Vitebski Salessi mõisnik, Venemaa keisririigi salanõunik (1856), ülemõuemeister (1867), Püha Aleksander Nevski ordeni kavaler
Vabahärra Konstantin von Rosen (1818–1874), Bessaraabia Lipkani mõisnik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Johanniitide ordu rüütel
Alexander von Rosen (1851–1888), ulaanirügemendi staabirittmeister, tiibadjutant
Vabahärra Konstantin von Rosen (1851–1903), kindralleitnant^[4]
Vabahärra Nikolai von Rosen (1856–1912), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
Vabahärra Konstantin Nikolajevitš Rosen (1883–1956), Sainte-Geneviève-des-Bois'i vene kalmistule maetud kavalergardi polkovnik

Lehmja-Karinu liin[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Heinrich von Rosen (1703–1780), Lehmja, Karinu, Prandi ja Silmsi mõisnik, meeskohtunik
Bengt Friedrich von Rosen (1738–1809), leitnant, Prandi ja Karinu mõisnik

Woldemar von Rosen (1815–1889), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), Karinu mõisast pärit Piira mõisnik
- Walter von Rosen (1844–1922), Tula kubermangus tegutsenud loodusteadlane, riiginõunik, Venemaa Geograafiaseltsi liige (1877. a-st)
- Heinrich von Rosen (1847–1924), tõeline riiginõunik
- Arved von Rosen (1849–1903), Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku "Rosen & Co." asutaja
  - Ernest von Rosen (1884– 1962), Tallinna Börsikomitee asepresident, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1938–1940).
- Gerhard von Rosen (1856–1927), maalikunstnik, Riia Polütehnikumi professor
  - Claus von Rosen (1904– ), 1971. aastal esimese suguvõsa esindajana Rootsi rüütelkonda (nr. 2348) immatrikuleeritud kaubandustegelane
  - Jürgen von Rosen (1907–1954), põllumees Eestimaal, II. maailmasõja memuaariraamatu autori Martha von Roseni (sünd. Kügelgen) abikaasa^[5]
- Alexander von Rosen (13.10.1858 Rakvere – 04.04.1938 Tallinn), Tallinna teatriseltsi, kammermuusikaseltsi, jahiseltsi esimees, Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1903–1938)
  - Friedrich von Rosen, osales Eesti Vabadussõjas Balti pataljonis leitnandina
Hermann von Rosen (1858–1930), Kuusna (Väike-Karinu) mõisast pärit meditsiinidoktor, kirjanik Berliinis