Teodor Lippmaa
Teodor Lippmaa (aastani 1924 Lipman; 17. november 1892 Riia – 27. jaanuar 1943 Tartu) oli eesti botaanik ja taimegeograaf. Aastal 1925 lõpetas ta Tartu ülikooli loodusteaduskonna, 1926. aastast oli samas dotsent ja 1930. aastast botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktor.
1939. aastal valiti ta Eesti Teaduste akadeemia akadeemikuks ja oli ühtlasi 1938. aastal asutatud Eesti TA esimene ja ainuke valitud liige.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Teodor (Theodor) Lippmaa (kuni 1924 Lipman) sündis 17. novembril 1892 Riias, kuhu tema Pärnumaalt pärit vanemad olid tööotsinguil elama asunud. Seal lõpetas ta 1908. aastal neljaklassilise linnakooli ja tegi 1909. aastal kodukooliõpetaja eksamid. Seejärel töötas ta loodusloo õpetajana Riia erakoolides. 1914. aastal sooritas ta keskkooli küpsuseksamid. Esimese maailmasõja puhkedes läks T. Lippmaa 1915. aastal keemikuna tööle ühte sõjatehasesse. 1917. aastal immatrikuleerus ta Petrogradi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna üliõpilaseks, kuid sai seal õppida ainult ühe aasta. Seejärel sõitis ta Altaisse, kus töötas kooliõpetajana ja kus algas ka tema töö botaanikuna.[1]
1922 tuli T. Lippmaa tagasi Eestisse ja jätkas oma õpinguid Tartu ülikooli loodusteaduskonnas. 1925. aastal kaitses ta magistritöö ja asus ülikoolis tööle vanemassistendina. 4. septembril 1926 kaitses ta doktoridissertatsiooni ja sai dotsendi kutse. Aastatel 1929–1930 viibis ta uurimisreisil Prantsusmaal ja Alžeerias. Alates 1930. aastast töötas Lippmaa botaanika instituudi ning botaanikaaia direktorina ja Tartu ülikooli botaanikaprofessorina. Sellest ajast algas ka tema viljakaim loomeperiood.[1]
Teodor Lippmaa tegutses ka aktiivse ühiskonnategelasena ja edendas Eesti looduskaitset. Aastatel 1935–1938 oli ta Looduskaitse Nõukogu esimees ning ühtlasi 1935. aastal üks Looduskaitseseaduse eelnõu koostajaist. Aastatel 1939–1941 oli ta Loodusuurijate Seltsi esimees.
1939. aastal valiti T. Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks loodusteaduste alal. Ta oli 1938. aastal asutatud Eesti TA esimene ja ainuke valitud liige.[1]
T. Lippmaa intensiivse töö ja elu katkestas 1943. aastal nõukogude lennuväe terrorirünnak Tartule. Ühe sõjalennuki pomm langes ka botaanikaaias asuvasse Lippmaa korterisse. Selle tagajärjel hukkusid 27. jaanuaril 1943 professor Lippmaa, tema abikaasa Hilja ja tütar Siiri.[1] Ellu jäi vaid tol ajal majast eemal viibinud Endel Lippmaa, Teodor Lippmaa poeg.
Teodor Lippmaa on maetud Rahumäe kalmistule.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Ta tegeles paljude valdkondadega. Peaasjalikult uuris Eesti taimkatet ja taimekooslusi, samuti taimepigmentide ökofüsioloogiat, ta oli üks esimesi kromatograafilise adsorptsioonimeetodi kasutajaist. Tema eestvõttel alustati 1934. aastal Eesti taimkatte kaardistamist. Taimekoosluste uurimisel arendas sünuuside meetodit.
Ta kirjutas palju suuri teoreetilisi ja metoodilisi uurimusi taimkatte struktuuri, ökoloogia, klassifikatsiooni ja dünaamika küsimustes, võttis osa rahvusvahelistest botaanikakonverentsidest, sai ülemaailmselt tuntuks kui üks sünuuside meetodi loojaid geobotaanikas jne.
Põhilise osa teadusfaktidest kogus T. Lippmaa oma paljudel uurimisreisidel ja statsionaarsetel välitöödel Eestis (Abruka saarel, Setumaal, Pärnumaal , Rangu nõmmel jm) ning välismaal (Põhja-Altais, Soome ja Norra Lapimaal, Prantsusmaal, Alžeerias, Hollandis, Saksamaal, Rootsis, Soomes, Kanadas, USA-s). 1920. aastal uuris T. Lippmaa tulemuslikult taimepigmentide ökofüsioloogiat. Saksa okupatsiooni ajal tuli T. Lippmaa tagasi selle teema juurde, kavatsedes kirjutada suurema uurimuse pigmentide biokeemiast ja ökofüsioloogiast.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Beiträge zur Kenntnis der Flora und Vegetation Südwest-Estlands (1931)
- Taimeühingute uurimise metoodika ja Eesti taimeühingute klassifikatsiooni põhijooni (1933)
- Eesti geobotaanika põhijooni (1935)
- E. V. Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud (1937)
- Abruka saare mets (1937)
- Looduskaitse. I (1937)
- Üldine botaanika (1940)
- T. Lippmaa - some selected papers (1992)
Mälestuste jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1977. aastal püstitati Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvõttel Rangu nõmmele Teodor Lippmaa mälestuskivi.[2][3] Aastal 1982 avati Tartu ülikooli botaanikaaias Teodor Lippmaa mälestuseks monument, mille autor on Olav Männi.
Tema auks on koostatud ka rändnäitus.[4]
-
Teodor Lippmaa monument Tartu Botaanikaaias -
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 9.
- ↑ Valgu Raamatukogu
- ↑ "Fotod Raplamaa loodusmälestistest" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. august 2016. Vaadatud 6. juunil 2016.
- ↑ Toomas Jüriado (13. veebruar 2018). "Uudistaja 14.02.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2018.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Oma isast — Teodor Lippmaast — räägib Endel Lippmaa, saates "Kukkuv õun", 28. september 2008
- Hans Trass. TEODOR LIPPMAA 120. Suur elutee, looming ja hukk. Eesti Loodus, 2012, 11
- Eesti Televisiooni saade Teodor Lippmaast 2018
- Teodor Lippmaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK