Narva vanalinn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast, kaasaegsest Narva linnaosast vaata artiklit Vanalinn (Narva).

Vaade Narvale 18. sajandi keskpaigas

Narva vanalinn (ka Vana Narva) on Eesti ajalooline piirkond (tänapäeval Narva Vanalinna linnaosa osa).

Narva vanalinna vanima osa (vanalinna kitsamas mõttes) piirideks oli 14. sajandil ehitatud Narva linnamüür, mis lammutati lõplikult 18. sajandil vastavalt 1777. aasta korraldusele. Lõunapiiriks oli kraav linna ja Hermanni linnuse vahel, mille üle oli tõstesild. Linna mõõtmed tol ajal olid: pikkus umbes 400 meetrit ja laius 200–400 meetrit.[1]

1345. aastast pärineb Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileeg, mis andis Narvale samad Lübecki linnaõigused ja vabadused, mis Tallinnalgi. See Lübecki linnaõigus oli esimene teadaolev Narva linnaõigus. 1346. aastal müüs Taani kuningas Waldemar IV kogu Eestimaa, sealhulgas ka Narva, Saksa Ordule.

Rootsiaegne Narva vanalinna ja Narva kindluse kaart

Keskaegse Narva tänavatevõrk oli üsna korrapärane, sellest võib teada saada esimeste tänaseni säilinud 1647. ja 1649. aasta Gunnar Nilsson Welt’i koostatud linnaplaanide järgi. Tänavatevõrgu kinnistas ringmüüri rajamine, fikseerides ära linna territooriumi. 1659. aastal laastas Narvat suurtulekahju.

Linna peatänav oli Suur tänav, mis kulges Narva linnuse tõstesillast linnamüüri põhjaosas asuva Karjaväravani. Suur tänav läbis põhja-lõuna suunalise teljena kogu linna. Suure tänavaga risti kulgesid Viru ja Rüütli tänav. Rüütli tänav viis Vana Rannavärava, Viru tänav Viru värava juurde. Viru tänava ja Suure tänava ristmikul oli linna kirik ja selle juures linna turg.[1] Suure tänava lõunaotsas paiknenud allalastav sild jäi ainsaks ühenduseks linnusega. Keskajal olid tänavad, eelkõige Suure tänava piirkonnas – sirgjoonelised ja moodustasid nelinurkseid hooneteblokke. Keskajal puudusid Narva tänavatel nimed, sest linn oli väike ja orienteeruti olulisemate ehitiste järgi[2]. Keskaegses Narvas oli umbes 500-800 elanikku ja hooneid vastavalt 50-80. 16. sajandi keskel Narvas veidi üle 40 maja.

Linna südameks oli turuplats, mille äärde paigutusid teised olulised ühishooned nagu raekoda, vaekoda, gildihoone, linnakoguduse kirik.

1929. aasta Narva linnaplaan

Pärast Narva bastionide ehitamist Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi aastatel 16831704 suurenes vanalinna pindala umbes kaks korda. Linnamüüri ja bastionide vahele tekkinud vanalinna osa sai nime Uus linn.[1]

Sõjajärgne Peetriplats

Narva vanalinna hooned kannatasid raskelt NSV Liidu õhuväe märtsipommitamisel 1944. aastal ning nende varemed, mis oleksid olnud taastatavad, lammutati 1950. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 О.Коченовский. Нарва. Таллинн, "Валгус", 1991
  2. Süvalep 1936, lk 239

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Schulbach, A. 1931. Daaniaegne Narwa. Narva.
  • Süvalep, Arnold. 1936. Narva ajalugu I, Taani- ja orduaeg. Narva.
  • Kenkmaa, R. 1937. Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil. – Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Tartu, 83–119.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]