Leivu murrak

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Leivu murraku kõnelejad moodustasid keelesaare

Leivu murrak ehk leivu keel on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida rääkisid Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajooni ümbruses elanud leivud.[1]

Leivu keel jagunes konservatiivsemaks Alamõiža (läti Lejasmuiža) ja uuenduslikumaks Sältnä (läti Zeltiņi) murrakuks.[2] Leivu keel on lõunaeestipärane[3] ja eriti sarnane Lääne-Hargla murrakuga,[1] kuid selles on ka selged liivi keele mõjud.[3] Leivu keelt on loetud Võru murde osaks,[4][5] samas Petri Kallio hinnangul on tegu aga esimese keeleharuga, mis kunagi ühtsest lõunaeesti keelest lahknes.[6]

Läti keel oli leivu keele suuremalt jaolt asendanud 1930. aastate alguseks.[2] Viimane leivu murraku emakeelena kõneleja oli Anto Bok (1908–1988).[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]