Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond)

See artikkel on Zeltiņi kihelkonna mõisast; Smiltene kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Zeltiņi mõis.

Zeltiņi mõis 1790. aastal. Johann Christoph Brotze kogu

Zeltiņi mõis (saksa keeles Seltinghof, läti keeles Zeltiņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Alūksne piirkonnas Zeltiņi vallas Zeltiņis.

Ajalugu

Algselt allusid sealsed alad Aluliina ordulinnusele. Poola aja alguses kuulus sealne mõis Hans Loofile, kes sai oma kullatud kannuste järgi hüüdnimeks Selting – sellest on tulnud ka mõisa nimi. Hilisemal Poola ajal müüs keegi Kortofsky mõisa kellelegi Modorowskyle. Kuna need olid mõlemad poolakad, doneeris Gustav II Adolf Rootsi võimu alla minnes isandateta jäänud mõisa aastal 1626 Casper Otto Sperlingile. Temalt ostsid õiguse mõisa hallata kõigepealt ooberst Schill, seejärel ooberst Funck ja viimaks hollandlane Bastian Petuvin. Selle lesk abiellus Heinrich Dreilinguga ja hiljem Johannes Rahleniga, viies mõisa pärandina selle valdusse. Aastal 1664 ostis mõisa 4500 taalri eest Hans Glintz, kelle lesega abielludes omandas mõisa hiljem Reinhold Rahlen. Aastal 1684 asus ta ka mõisa elama.^[1] Edasi pärandus mõis meesliini pidi kuni aastani 1834, mil Paul von Rahlen mõisa ülejäänud pärijatelt 62 000 rubla eest välja ostis. 1877. aastal loovutas ta mõisa 70 000 rubla eest Alexander von Rahlenile.^[2]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 3/4 adramaad, sellele allus koos Jaunmuiža mõisaga (Karlsberg) 542 mees- ja 585 naishinge.^[3]

1627. aastal oli Zeltiņi mõisa suurus kokku 47,5 adramaad, sellest 7,5 adramaa jagu oli haritavat maad. 1641. aastal oli mõisal adramaid 3 ja 1/8. Aastal 1688 kuulus mõisale adramaid 8 ja 1/2, aastal 1734 oli adramaid seitse. Aastal 1758 oli mõisa suurus 8 ja 7/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 13 ja 1/4 adramaad.^[4] Ka aastal 1832 oli mõisal 13 ja 1/4 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 4 ja 19/80, lisaks allus mõisale 1 ja 29/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[5]

Karjamõisad

1816. aastal kuulus mõisale üks karjamõis: Roschukaln.

Viited

↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. lja ostis. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 260-261.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 378.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365.

[1] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. lja ostis. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 260-261.

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 378.

[3] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.

[4] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.

[5] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]