Arutelu:Leivu keel

Puudub lk Leivu. Kas sellega on seotud KNABist leitav Līves (Leivuküla)? KNABis on leitav ka märksõna Leivu keelesaar--Bioneer1 (arutelu) 30. juuli 2014, kell 11:47 (EEST)

Arvan, et Leivu keelesaar oleks sama sisuga. Andres (arutelu) 30. juuli 2014, kell 22:09 (EEST)

Või sama mis leivud ehk Koiva maarahvas? Andres (arutelu) 30. juuli 2014, kell 22:11 (EEST)

Protesteerin pealkirja Leivu keel alla teisaldamise vastu. See on eksitav pealkiri. --Metsavend 17. august 2021, kell 09:16 (EEST)

Miks eksitav ja mis oleks vähem eksitav/parem? Ja miks sa väljasurnud keele kategooria eemaldasid? --Minnekon (arutelu) 17. august 2021, kell 09:33 (EEST)

Selgitan pealkirja valikut. Allikates nimetatakse leivut erinevalt: murrakuks (nt raamatus "Eesti murded ja kohanimed"), murdeks (nt Ariste), keeleks (nt Niilus). Pealkirjaks ja artiklit läbivaks nimetuseks on tarvis valida aga üks nimetus ja siin on 2 võimalust. Kuna paistab, et autoriti varieerub mitte ainult kasutatav termin, vaid kohati on raske isegi öelda, millises konkreetses tähenduses vastavat terminit kasutatakse, siis esmajoones tuleks püüda leida sõna, mis hõlmab kõiki neid keeleliigituse hierarhia tasemeid. Ma arvan, et selleks sobib "keel", millel lisaks spetsiifilisele keeletasandile on üldisema keelekuju tähendus (nt on kasutuses nii "võru murre" kui "võru keel", aga esimene märgib kindlat keeletasandit, samas kui "võru keelest" rääkija võib seda ühtlasi pidada ka murdeks). Veel neutraalsem alternatiiv on ilmselt "keelekuju", ehkki see on vähemlevinud sõna. Teine võimalus, kui tõesti sobivat ühisterminit ei leia, on valida keele/murde/murraku hulgast tunnustatuim variant. Värskeim allikas (Mariko Faster), mille leidsin, ütleb: "...on kõneldud leivu keelt, mis on üsna lõunaeesti keele moodi, kuid mida peetakse tänapäeval siiski pigem omaette keeleks, mitte võru keele murdeks". Kõigest sellest tulenevalt sai pealkirja pandud "keel", aga sobiv on ilmselt ka "keelekuju". --Minnekon (arutelu) 17. august 2021, kell 14:04 (EEST)

Ma jälle arvan, et entsüklopeediasse ei sobi 'keel' selles laias rahvakeelses tähenduses. Leivu murraku puhul on tegemist väljasurnud keelekujuga, mis minu meelest kuidagi eraldi keele mõõtu välja ei anna. Paraku ei ole keele ja murde eristamisel üldtunnustatud kriteeriume. Vikipeedias on ka paras segadus, nt Saarte murde osadeks on Hiiu keel, Saare keel, Kihnu keel ja Muhu murrak. Ma eelistaks keele nimetust pealkirjas kasutada vaid juhtudel, kus nimetus 'keel' on üldtunnustatud, mitte vaieldav, nagu leivu puhul. Võiks lähtuda ühest allikast, nt https://www.eki.ee/knab/lgv/urf1.htm --Metsavend 25. august 2021, kell 16:32 (EEST)

Tähendab, et kui keeleteadlased räägivad "keelest", siis nad ei mõtle selle all lihtsalt mingit keelekuju, vaid mingi teatud staatusega keelekuju? Mis allikas see täpselt on, mida sa linkisid (autorid ja millal avaldatud)? Minu jaoks räägib "murraku" eelistamise kasuks eelkõige selle termini kasutamine autoriteetses kõrgkooliõpikus "Eesti murded ja kohanimed". Samas on raamatu minule kättesaadava 2018 a versiooniga samal ajal või hiljem ilmunud ülaltsiteeritud Fasteri intervjuu, Kallio käsitlus lõunaeesti keelekujude sugulusest, ja Heiki Valk on edasi arendanud mõtet leivudest kui atsele maarahva - eraldi läänemeresoome hõimu - järeltulijatest. Kui raamatu värskeim 2020 versioon käsitleb leivut ka neid uuemaid vaateid arvesse võttes ikkagi murrakuna, siis tundub ka mulle pealkirja tagasimuutmine aktsepteeritav. Kas sa oskad kommenteerida, mida õpiku uus versioon ütleb? Minnekon (arutelu) 26. august 2021, kell 00:05 (EEST)

Kui kategooria eemaldamine oli seotud sama küsimusega, siis üks variant oleks tõesti tekitada paralleelsed väljasurnud murrete ja väljasurnud murrakute kategooriad, aga keele/murde/murraku vaidluste vältimiseks oleks neid vast lihtsam ühte (võib-olla teisenimelisse) kategooriasse koondada. --Minnekon (arutelu) 17. august 2021, kell 14:04 (EEST)

Võib olla lihtsam, aga tekitab lugejas segadust. --Metsavend 25. august 2021, kell 16:32 (EEST)