Mine sisu juurde

Ilzene mõis

Allikas: Vikipeedia

Ilzene mõis (Läti)
Ilzene mõis
Asendikaart
Ilzene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa maad on tähistatud numbriga 63

Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Lätis Alūksne piirkonnas Ilzene vallas Ilzenes.

Leivude keeles kandis mõis Ilsnä mõisa nime. Seal ja Jaunkalnamuiža mõisas elas aastal 1846 kokku 1486 leivut.[1]

Ilzene mõisat on esmamainitud 1690. aastal. Algselt allus see Aluliina mõisale. Burchhardt Christoph von Vietinghoff pantis selle aastal 1800 Christian Friedrich von Rahlenile, saades 70 000 rubla.[2] Aastal 1810 müüs ta mõisa pandiomanikule Christian Goddfried von Rahlenile 40 000 taalri ja 5 000 rubla eest lõplikult maha. Aastal 1837 võttis Alexander von Rahlen mõisa 40 400 rubla eest teistele pärijatelt üle. Aastal 1852 pärisid mõisa tema lesk Christine, pojad Alexander ja Arthur ning tütred Agnes Aderkas, Maria Mengden, Sophia Schroeder ja Elisa Schroeder. Aastal 1856 müüsid nad mõisa 90 00 rubla eest Joseph Wolffile. Aastal 1872 ostsid Constance ja Percival von Wolff mõisa 148 600 rubla eest ülejäänud pärijatelt välja. Need pantisid siis mõisa 219 400 rubla eest aastal 1881 Eduard Campenhausenile.[3] Mõis kuulus kuni võõrandamiseni Campenhausenite suguvõsale.

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]
Ilzene mõisa peahoone 2018. aastal

Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1740, aga aastal 1881 renoveeriti hoonet põhjalikult. Tänapäeval on selleaegse ilme on säilitanud vaid üks tuba, alles on ka pidusaali parkettpõrand. Peahoone ees asub paraadväljak, milleni viib neljarealine tammeallee. Kompleksi kuulub looduskaitsealune 5,7 hektari suurune park 17 erineva puuliigiga. Mõisakompleksist on säilinud ka XVIII sajandil ehitatud pumbamaja.

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/2 adramaad, sellele allus 363 mees- ja 304 naishinge.[4]

Aastal 1758 oli Ilzene mõisa suurus 4 ja 1/2 adramaa. Aastal 1823 oli selle suurus 11 ja 3/5 adramaad.[5] Ka aastal 1832 oli mõisal 11 ja 3/5 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 3 ja 44/80, lisaks allus mõisale 14 ja 28/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

Mõisa pindala aastal 1920 oli 1840,54 ha.[7]

Karjamõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Kalnadrawicht.

  1. ↑ Sjögren, Andreas Johan 1850. Zur Ethnographie Livlands. Bulletin de la classe des sciences historiques, philologiques et politiques de l’Académie Impériale des Sciences de Saint-Pétersburg 1850, lk. 49–70.
  2. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 254.
  3. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 367-368.
  4. ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 281.
  5. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  6. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 364.
  7. ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas VII sējuma 12583-12584 slejas. Rīgā, 1931.-1932.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ilzene_mõis&oldid=7006607"