Leivud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Leivud ehk Leivu maarahvas ehk „Koiva maarahvas“ olid eestlaste või mõnede autorite arvates Kuramaalt XIII sajandil sinna rännanud liivlaste rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks välja surnud ning assimileerunud.

Esimesed teated leivu murrakust ja selle kõnelejatest pärinevad 18. sajandist August Wilhelm Hupeli teosest "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland".

1782. aastal oli leivusid mõni tuhat inimest, 1849. aastal 2600, 1868. aastal veidi üle 2000, 1911. aastal 116, 1935. aastal 131 leivu murde kõnelejat või sellest arusaajat[1].

Leivusid ja nende keelt uurisid soomlane Andres Johan Sjögren, Ferdinand Johann Wiedemann ja soomlane Heikki Ojasuu.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marjo Mela. "Läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2007 lk 33-34