Valter Niilus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Valter Niilus (ka Nilus; 1955. aastast Walter; 15. juuli 1913 Tallinn9. oktoober 1978 Upland (Los Angelese lähedal), USA) oli Eesti keeleteadlane, eesti filoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valter Niilus oli tehnik-konstruktori poeg.[1]

1932. aastal lõpetas Niilus Tallinnas J. Westholmi Gümnaasiumi, 1933–40 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti ja romaani keeli. Lõpetas ülikooli 1940. aastal magistrikraadiga, väitekiri "Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murde vältuse erinevusest". TÜ doktorant. 1997. aastal kaitses ta TÜ-s meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga "Clostridium difficile infection and intestinal microbial ecology".[1]

Niilus viibis 1938–40 stipendiaadina Pariisis Sorbonne'i ülikoolis, olles ühtlasi Pariisi Idakeelte Instituudis eesti keele lektor. Ta oli 1939–41 Akadeemilise Emakeele Seltsi teadussekretär ja 1939–40 ajakirja Eesti Keel toimetaja-sekretär, 1942–43 Postimehe kultuuriosakonna juhataja.

Saksa võimud arreteerisid Niiluse koos teiste rahvuslastega põrandaalusest tegevusest osavõtu pärast ning ta viibis mõnda aega Tallinna Keskvanglas, kust vabanes Saksa vägede lahkumisel. Siirdus 1944 koos perekonnaga Saksamaale, kus oli eesti laagrikoolide organiseerijaid. Olles kutsutud USA armee juurde tsiviilohvitseriks, töötas ta Kanada immigratsiooniameti juures Heidelbergis ja Karlsruhes. 1950 läks Niilus USA-sse Californiasse, kus oli 1950–78 Claremont College'i raamatukogu ametnik ja abijuhataja ning vene keele lektor. Korraldas ka California Ülikoolis eesti keele kursusi.[1]

Niilus oli aktiivne Ameerika lääneranniku eestlaskonna huvide eest seisja ning Los Angelese Eesti Maja rajamise mõtte algatajaid. Ta koostas ülevaate Lõuna-California eestlaste tegevusest, oli Balti Uurimuste Edendamise Ühingu (AABS) ja ERK USA-s liige.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Valter Niilus uuris lõunaeesti murdeid, eriti leivu keelesaare murrakut. Ta avaldas üle 10 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Leivu rahvas // Eesti Kirjandus (1935) 8
  • Leivu (Koiva) murde h-hääliku arengust // Eesti Keel (1936) 2
  • Heikki Ojansuu lõunaeesti murdekogudest // Eesti Keel (1937) 5
  • Choix de textes/dialectaux leivu // Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (1936). Tartu, 1938
  • Reduplikatiivsõnadest // Eesti Keel (1938) 7–8
  • Keelegeograafiast ja eesti keeleatlasest // Eesti Kirjandus (1939) 3
  • Leivu murde eδa-adjektiivide pluurali partitiivist // Eesti Keel ja Kirjandus (1941) 3
  • Eesti Organisatsioonide Liit Läänerannikul // Lääneranniku eestlased. Toronto, 1959

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • "Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944" Tartu, 1994, III kd, lk 147
  • Nõmmera, E. J. "Walter E. Niilus 50.-a" Teataja (1963) 13. VII
  • Põllusaar, A. "Walter Niilus. In memoriam" Vaba Eesti Sõna (1978) 19. X
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.