Karjala keel

Allikas: Vikipeedia
Karjala keel (karjala)
Kõneldakse Venemaal (Karjala Vabariigis, Tveri oblastis), Soomes
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 35 600
Keelesugulus uurali keeled

 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    karjala keel

Keelekoodid
ISO 639-2 krl
ISO 639-3 krl
Karjala keele kõnelejate leviala Põhja-Euroopas.
Karjala keele kõnelejate leviala Põhja-Euroopas.

Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.

Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.

Karjala keelel on neli peamist haru:

Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.[2]

Karjala Vabariigis ilmub karjalakeelne ajaleht Oma Mua.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karjalakeelne tohtkiri, 13. sajandi keskpaik

Vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kirillitsas kasetohutükile kraabitud Tohtkiri nr 292. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.

Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.

Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[3]


Grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Isikulised asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

PK Ainsus Mitmus
1. mie myö
2. šie työ
3. hiän hyö
AK Ainsus Mitmus
1. minä
2. sinä
3. hän
TK Ainsus Mitmus
1. mie myö
2. šie/sie työ
3. hiän hyö

Küsisõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Aunusekarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", moine "kuidas", äijugo, min verran "kui palju", kus, mis "kus", kunnie, kunnepäi "kuhu", konzu "millal", mittuine "milline".

Tverikarjala küsisõnad: mi "mis", ken "kes", kešsä, mišsä "kus", keh, mih "kuhu".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]