Mine sisu juurde

Pihkva kubermang

Allikas: Vikipeedia
Pihkva kubermang

Vene keel Псковская губерния

Vapp

Pindala: 44 211,2 km² (1914)
Elanikke: 1 122 317 (1897)
Rahvastikutihedus: 25,4 in/km²
Kubermangulinn: Opotška (1772–1776)
Pihkva (1796–1927)

Pihkva kubermang (vene keeles Псковская губерния) oli Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja Nõukogude Liidu haldusüksus aastatel 1772−1777 ja 1796−1927.

Alates 1708. aastast, mil Venemaal moodustati haldusreformi käigus kubermangud, kuulus Pihkvamaa Ingerimaa kubermangu (1710. aastal nimetati see ümber Peterburi kubermanguks) koosseisu. 1719. aastal rajati Peterburi kubermangu Pihkva provints. 1727. aastal eraldati Peterburi kubermangust Novgorodi kubermang ja selle üheks provintsiks oli Pihkva. Selline haldusjaotus jäi kehtima 1772. aasta 22. maini, mil moodustati uue haldusüksusena Pihkva kubermang. Selle keskus oli alguses Opotškas, alates 1776. aasta 24. augustist aga sai kubermangulinnaks Pihkva. Keisrinna Katariina II kehtestas 1775. aastal seaduse, kaotati haldusüksustena provintsid. Samal aastal eraldati kubermangust Polotski, millest sai omaette kubermang. 1777. aastal moodustati kubermangu asemel Pihkva asehaldurkond. Viimane kaotati 1796. aastal ja Pihkvast sai taas kubermang. Alates 6. augustist 1823 kuni 1829. aasta 31. detsembrini oli Pihkva kubermang Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubermangu osa. Aprillist 1918 kuni 1919. aastani kuulus Pihkva Põhja Oblasti Kommuunide Liidu koosseisu. Kubermang kaotati 1927. aastal ja selle alad liideti Leningradi oblastiga.

Enne Esimest maailmasõda piirnes kubermang põhjas Peterburi, kirdes Novgorodi, idas Tveri, kagus Smolenski, lõunas ja edelas Vitebski ning läänes Liivimaa kubermanguga.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

1772−1776

[muuda | muuda lähteteksti]

Kubermangu moodustamise ajal koosnes haldusüksus neljast provintsist. Pihkva ja Velikije Luki olid varem kuulunud Novgorodi kubermangu koosseisu. Ülejäänud kaks olid liidetud Venemaaga esimese Poola jagamise tulemusel: Dvinski ehk Dünaburg oli olnud Poola-Liivimaa osa ja Polotski kuulus varem Polotski vojevoodkonna koosseisu. Juba 1772. aasta lõpul liideti kubermanguga viieski provints − Vitebski −, mis oli eraldatud Mogiljovi kubermangust.

Pihkva kubermangu kuulusid 1772. aastal: Dvinski ehk Dünaburgi provints, Pihkva provints, Polotski provints, Velikije Luki provints, Vitebski provints

1776−1777

[muuda | muuda lähteteksti]

1776. aasta reformiga jagati senine Pihkva kubermang kaheks; sellest eraldati Polotski kubermang. Pihkva kubermangu koosseisu jäid endised Pihkva ja Velikije Luki provintside alad. Lisaks liideti haldusüksusega Novgordi kubermangust eraldatud Porhovi ja Gdovi maakonnad. Hiljem lisandusid mitmed Novgorodi maakonna vallad.

1777−1796

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pihkva asehaldurkond
Pihkva kubermang, 1820

1796−1927

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast asehalduskorralduse kaotamist 1796. aastal sai Pihkvast taas kubermang. Nüüd oli selle koosseisus kuus maakonda. 1802. aasta 24. aprillil lisandusid veel Novorževi ja Holmi maakond. See maakondlik haldusjaotus jäi kehtima 1927. aastani.

Pihkva kubermang 1913. aastal

Pihkva kubermangu haldusjaotus 1913. aastal

[muuda | muuda lähteteksti]
Peterburi–Pihkva raudtee ja PeterburiMoskva Nikolai raudtee

Peterburi–Varssavi raudtee

[muuda | muuda lähteteksti]
Peterburi–Varssavi raudtee ja raudteejaamade loetelu raudteel

1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.

 Pikemalt artiklis Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatud

1785. aastal sai aadel keisrinna Katariina II Aadliarmukirjaga õiguse moodustada kohalikke aadlikogusid, samuti privileegi valida kubermangu- ja maakonna aadlimarssaleid. Ühtlasi seati sisse kubermangu aadlisuguvõsaraamatud, kuhu kanti kubermangu maaomanikud.[1] 1916. aasta seisuga oli aadlisuguvõsaraamatuisse kantud 932 suguvõsa.[2]

Pihkva kubermangu aadlimarssalid 1779−1917

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
1779−1781 Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov (1722−1784) kindralporutšik
1781−1784 Danilo Ivanovitš Krinitsõn polkovnik
1784−1794 Matvei Danilovitš Tšihhatšov (suri pärast 1795) tõeline riiginõunik
1794−1796 Pjotr Abramovitš Hannibal (1742−1826) kindralmajor Ibrahim Hannibali poeg
1796−1799 Larion Lazarevitš Mjagkoi (suri enne 1812) rahvanõunik
1799−1802 Matvei Jevstignejevitš Rokotov (u 1750−?) riiginõunik
1802−1808 Mihhail Nikititš Brõlkin (Brilkin) (u 1757−1817) kolleegiuminõunik
1808−1809 Stepan Petrovitš Vohhin kolleegiumiassessor
1809−1810 Nikolai Lvovitš Velikopolski (u 1743−1828) polkovnik
1810−1811 Mihhail Mihhailovitš Borozdin (1767−1837) kindralleitnant
1811−1812 Klimenti Nikiforovitš Rassihhin tõeline riiginõunik
1812−1813 Karl Andreas von Stackelberg (1760−1823) titulaarnõunik
1814−1823 Nikolai Stepanovitš Karamõšev (suri u 1832) kindralmajor
1823−1826 Aleksei Ivanovitš Lvov polkovnik
1826−1829 Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov (1780−1833) kammerhärra, salanõunik (a-st 1828)
1829−1830 Aleksei Nikititš Peštšurov (1780−1833) riiginõunik
1830−1831 Dmitri Mihhailovitš Bazjukin 2. järgu kapten
1831−1832 Nikolai Vassiljevitš Vassiltšikov (1781−1849) kindralmajor
1832−1835 Nikolai Aleksandrovitš Jahontov (1790−1859) kammerhärra, riiginõunik
1835−1841 Nikolai Ivanovitš Krekšin (1786−1871) kolleegiuminõunik
1841−1859 Nikolai Sergejevitš Beklešov (1789−1859) tõeline riiginõunik (a-st 1856 salanõunik), kammerhärra (a-st 1842)
1859−1862 Mihhail Mihhailovitš Grušetski (1810−1895) kaardiväekapten Kohusetäitja
1862−1865 Nikolai Stepanovitš Volkov (1810−1869) tõeline riiginõunik
1865−1877 parun Alexander von Vietinghoff-Scheel tõeline riiginõunik
1877−1893 Aleksandr Jevgenjevitš Zarin salanõunik
1893−1895 Modest Modestovitš Karamõšev (1839−1909) tõeline riiginõunik Kohusetäitja
1895−1904 Nikolai Ivanovitš Novosiltsov (1848−1916) õuemeister (a-st 1899), jäägermeister (a-st 1900)
1904−1907 Vladimir Vladimirovitš Filosofov (1867−1929) tõeline riiginõunik
1907−1910 Mihhail Nikolajevitš Skvortsov (1845−pärast 1918) kindralmajor
1910−1913 Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (1845−pärast 1918) salanõunik, õuemeister
1913−1917 Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) riiginõunik (a-st 1914 tõeline riiginõunik)

Võimukandjad

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Pihkva kuberneride loend

Kindralkubernerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mogiljovi ja Pihkva kindralkuberner 1772−1777

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1772−1777 krahv Zahhar Grigorjevitš Tšernõšov (1722−1784) kindral en chef (a-st 1773 kindralfeldmarssal)

Liivimaa, Kuramaa, Eestimaa ja Pihkva kindralkuberner 1823−1829

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1823−1829 markii Filippo Paulucci delle Roncole (1779−1849) jalaväekindral

Sõjakubernerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Smolenski ja Pihkva sõjakubernerid 1797−1799

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1797−1798 Mihhail Mihhailovitš Filosofov (1732−1811) jalaväekindral
1798−1799 Diedrich Arend von Rosenberg (1739−1813) jalaväekindral

Pihkva sõjakuberner 1799−1800

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Nimi Auaste
1799−1800 vürst Ivan Karlovitš Ghica (1756−pärast 1803) jalaväekindral

Pihkva kubernerid 1772−1777

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1772−1775 Mihhail Nikititš Kretšetnikov (1729−1793) kindralmajor
1775−1776 Aleksei Vassiljevitš Narõškin (1742−1800) kammerhärra
1776−1777 Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802) brigadir

Pihkva tsiviilkubernerid 1796−1917

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
12.12.1796−27.01.1797 Hariton Lukitš Zujev (1730−1806) tõeline riiginõunik
29.01.1797−23.03.1797 Ivan Andrejevitš Moltšanov tõeline riiginõunik
23.03.1797−05.09.1798 Illarion Spiridonovitš Aleksejev (1744−1798) tõeline riiginõunik
05.09.1798−26.12.1800 Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) tõeline riiginõunik (a-st 1800 salanõunik)
26.12.1800−00.02.1807 Jakob Johann von der Wenge gen. Lambsdorff (1743−1810) salanõunik
00.02.1807−13.04.1811 Nicolas Labut de Vivance (1766−1816) tõeline riiginõunik (a-st 1811 kindralmajor)
13.04.1811−12.12.1816 vürst Pjotr Ivanovitš Šahhovskoi (1771−1827) salanõunik
12.12.1816−12.09.1826 Berend Otto von Aderkas (1775−1831[3]) tõeline riiginõunik
12.09.1826−04.01.1830 Andrei Fjodorovitš Kvitka (1774−1844) riiginõunik (a-st 1827 tõeline riiginõunik)
28.01.1830−29.11.1839 Aleksei Nikititš Peštšurov (1779−1849) tõeline riiginõunik
09.12.1839−28.02.1845 Friedrich von Bartholomäi (1800−1862) kindralmajor
28.02.1845−06.09.1856 Aleksandr Lvovitš Tšerkassov (1796−1856) tõeline riiginõunik
30.11.1856−19.02.1864 Valerian Nikolajevitš Muravjov (1811−1869) tõeline riiginõunik
26.02.1864−01.01.1867 krahv Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen (1830−1912) tõeline riiginõunik Kohusetäitja kuni 01.01.1865
20.01.1867−30.03.1868 Boriss Petrovitš Obuhhov (1820−1885) kammerhärra, tõeline riiginõunik
17.04.1868−01.04.1872 Mihhail Semjonovitš Kahhanov (1833−1900) tõeline riiginõunik Kohusetäitja kuni 21.08.1868
09.06.1872−13.01.1886 Mihhail Borissovitš Prutšenko (1833−1900) tõeline riiginõunik (a-st 1885 salanõunik), kammerhärra (a-st 1873)
31.03.1886−02.03.1888 vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840−1912) salanõunik
02.03.1888−07.06.1900 Konstantin Ivanovitš Paštšenko (1830−1900) tõeline riiginõunik (a-st 1889 salanõunik)
07.06.1900−13.06.1903 vürst Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov (1860−1931) tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1903)
13.06.1903−24.01.1911 krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) tõeline riiginõunik, tallmeister
24.01.1911−00.12.1915 parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) tõeline riiginõunik
21.01.1916−20.02.1916 Dmitri Grigorjevitš Javlenski (1866−pärast 1917) tõeline riiginõunik
20.02.1916−15.08.1916 Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870−1925) tõeline riiginõunik
15.08.1916−00.03.1917 Boriss Dmitrijevitš Kaškarov (1866−pärast 1921) tõeline riiginõunik

Viitsekubernerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pihkva viitsekubernerid 1796−1917

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste Märkused
00.00.1796−05.09.1798 Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) riiginõunik A-st 1795 Pihkva asehaldurkonna viitsekuberner
05.09.1798−21.06.1800 Pjotr Vengerski riiginõunik
21.06.1800−00.00.1805 Mihhail Ivanovitš Bibikov riiginõunik
00.00.1805−00.00.1807 Stepan Vassiljevitš Bakejev (suri pärast 1807) kapten-kommodoor
00.00.1808−00.00.1809 Samuil Samuilovitš Figner (1758−1811) riiginõunik
14.08.1811−00.00.1817 Christoph von Rennenkampff riiginõunik
00.00.1817−04.06.1820 Pavel Fjodorovitš Sokov kolleegiuminõunik
04.06.1820−00.00.1823 Mihhail Aleksandrovitš Baranov (1773−1840) kolleegiuminõunik
26.12.1823−11.07.1826 Fjodor Ivanovitš Tatarinov kolleegiuminõunik
11.07.1826−30.11.1828 Grigori Petrovitš Dubetski kolleegiuminõunik
30.11.1828−03.08.1830 Johann Laube (1779−1846) riiginõunik
06.10.1830−19.02.1837 Aleksei Jegorovitš Dedenev kolleegiuminõunik
19.02.1837−01.01.1838 Ivan Kornilovitš Afendik (1786−pärast 1848) tõeline riiginõunik
01.02.1838−05.01.1839 Matvei Lvovitš Koževnikov (1805−u 1858) kolleegiuminõunik
04.03.1839−05.07.1843 Nikolai Ivanovitš Vaskov riiginõunik
05.07.1843−03.03.1856 Ippolit Mihhailovitš Potulov (1813−1880) kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik, a-st 1852 tõeline riiginõunik)
03.03.1856−26.07.1857 Aleksandr Stepanovitš Ogolin (1821−1911) riiginõunik
26.07.1857−02.08.1859 Lev Nikolajevitš Perovski (1816−1890) riiginõunik
02.08.1859−31.03.1867 Nikolai Vassiljevitš Rodzjanko (1817−1871) riiginõunik (a-st 1864 tõeline riiginõunik)
12.05.1867−20.05.1870 Konstantin Danilovitš Bendon riiginõunik (a-st 1868 tõeline riiginõunik)
20.05.1870−01.01.1873 Aleksandr Mihhailovitš Žemtšužnikov (1826−1896) tõeline riiginõunik
16.02.1873−12.04.1874 vürst Aleksandr Pavlovitš Urussov (1843−1897) kolleegiuminõunik
29.05.1874−01.01.1890 Leonid Konstantinovitš Teljakovski (1833−1908) riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik)
01.01.1890−16.02.1893 Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov (1844−pärast 1916) tõeline riiginõunik
18.02.1893−03.01.1898 krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) õuenõunik (a-st 1894 kolleegiuminõunik, a-st 1896 riiginõunik) Pihkva kuberner 1903−1911
16.01.1898−06.03.1900 Aleksei Aleksejevitš Hvostov (1859−1940) kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik)
06.03.1900−30.05.1902 krahv Konstantin Johann Georg von der Pahlen (1861−1923) tseremooniameister
30.05.1902−30.12.1902 Sergei Sergejevitš Andrejevski (1857−1930) riiginõunik
04.01.1903−24.01.1911 parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) kolleegiuminõunik (a-st 1905 riiginõunik, a-st 1910 tõeline riiginõunik), kammerhärra (a-st 1907) Pihkva kuberner 1911−1916
24.01.1911−09.06.1914 Vladimir Nikolajevitš Kreiton (Creighton) (1871−1931) kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1913)
00.00.1914−00.00.1916 vürst Sergei Dmitrijevitš Obolenski (1868−1946) polkovnik
00.00.1916−00.00.1917 Vassili Sergejevitš Arsenjev (1883−1947) õuenõunik

Semstvo esimehed

[muuda | muuda lähteteksti]

Pihkva kubermangu semstvo esimehed 1865−1917

[muuda | muuda lähteteksti]
Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
18.06.1865−07.12.1865 Mihhail Aleksandrovitš Nazimov (1801−1888), Semstvo esimees
07.12.1865−00.00.1870 vürst Fjodor Vassiljevitš Šahhovskoi (1810−?) tõeline riiginõunik
00.00.1870−00.00.1871 Nikolai Nikolajevitš Vohhin (1829−1913) tõeline riiginõunik
22.02.1872−00.00.1879 Aleksandr Jevgenjevitš Zarin (u 1829−1893) salanõunik
00.00.1880−00.00.1888 Nikolai Aleksejevitš Beklešov (1825−1903) riiginõunik (a-st 1887 tõeline riiginõunik)
00.00.1888−00.00.1891 Aleksandr Mihhailovitš Nekljudov (1849−?)
00.00.1892−22.11.1905 Vassili Pavlovitš Gorbunov
03.12.1905−22.11.1913 Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) riiginõunik
01.03.1913−00.10.1917 Alexander Konstantin von der Bellen (1859−1924) riiginõunik
  1. Список дворянских родов, внесённых в Родословную книгу Дворянского Депутатского собрания Псковской губернии., Российское дворянство
  2. Картавцов, И. М. Библиографические заметки по истории некоторых дворянских фамилий, поместных в Псковской губернии. 1916, lk 22−29 .
  3. Aderkas, Berend* Otto v. (1775-1860) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  • Сборник Псковской губернской ученой архивной комиссии. Выпуск I. Псков: Типография Губернскаго Правления, 1917 .

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]