Mine sisu juurde

Kalniena mõis

Allikas: Vikipeedia
Kalniena mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa maad on tähistatud numbriga 64

Kalniena mõis (saksa keeles Alt-Kalnemoise, läti keeles Kalnienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas. Mõisakompleks jääb tänapäeval Gulbene piirkonna Stāmeriena valda Kalniena külla.

Alexander von Vietinghoff pantis mõisa 95 000 rubla eest koos Jaunkalnamuiža mõisa ja Ate mõisaga aastal 1838 Otto, Constanze ja Gottlieb Wolffidele ning August von Transehele. Viimane sai aastal 1839 Kalniena ja Jaunkalnamuiža mõisade valdajaks. Pandilepingu lõppedes müüs Alexander Vietinghoff mõisad 60 000 rubla eest Casimir Wolffile. Kui too aastal 1876 suri, päris mõisa tema ema, kes selle siis lesk Annette ja nende laste Friedrich, Gottlieb, Ernst, Marie, Eveline, Annette ning Alexandrine, lisaks veel Casimiri õe Ottilie ühisvaldusesse andis. Ema surma järel aastal 1880 ostis Friedrich mõisad ülejäänud kaasomanikelt 230 950 rubla eest välja. Ta suri aastal 1884 ja mõisa päris tema poeg Gaston Wolff.[1]

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]
Kalniena mõisa häärber

Mõisa hoonetest on kohaliku kaitse all tall-tõllakuur-kutsari elamu, pesuköök ja aedniku maja.[2] Park ja häärber on riikliku kaitse all muinsusmälestised.[3]

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 23 ja 5/6 adramaad, sellele allus 1040 mees- ja 1138 naishinge.[4]

Aastal 1627 oli Kalniena mõisa suurus (koos Jaunkalnamuiža mõisa ja Ate mõisaga) kokku 30 ja 1/2 adramaad, sellest 19 adramaa jagu oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisadel adramaid 17. Aastal 1758 oli mõisade suurus 23 ja 5/8 adramaad. Aastal 1823 oli nende suurus 42 ja 4/5 adramaad.[5] Ka aastal 1832 oli mõisadel 42 ja 4/5 adramaad maad. Aastal 1881 oli mõisal (koos Jaunkalnamuiža mõisaga) adramaid 13 ja 6/80, lisaks allus mõisale 22 ja 35/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[6]

Karjamõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kuus karjamõisa: Jaunkalnamuiža (Neu-Kalnemoise), Ate (Ottenhof, hilisem Ate mõis Aluliina kihelkonnas), Aschukaln, Wehrschumuische, Uppesmuische ja Katharinenhof.

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 366–367.
  2. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=St%C4%81merienas+pagasts&region=0&group=2&type=0
  3. http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=St%C4%81merienas+pagasts&region=0&group=1&type=0
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 253.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 365.