Maarahvas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.

Tänapäeval kasutavad eestlaste kohta nimetust "maarahvas", eesti keele kohta "maakeel" ja Eesti kohta "Maavald" peamiselt maausulised ja taarausulised.

Tavakeeles tähendab "maarahvas" maal ehk väljaspool linna elavaid inimesi, vastandina linnarahvale ehk linlastele.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Liitsõna osadest maa on eeldatavasti vana ning uurali keeltele ühine (*maγe, mage, mae), rahvas on vanaskandinaavia (þrawwas - täiskasvanud inimesed) laen läänemeresoome keeltes.[1]

Jürgen Beyeri järgi on tegu tõlkelaenuga keskaja saksa sõnast Landvolk ('põlisrahvas').[2]

Kalle Eller on seesuguse etümoloogia vaidlustanud oma essees "Maarahvast", juhtides tähelepanu, et ka vadjalased on oma keelt nimetanud maa tšeeli, ilma et neil oleks olnud põhjust end "sakstele" vastandada "maa" rahvana.[3] "Maarahva" mõiste oli endanimetusena kasutusel ka eesti asundustes Venemaal ("kraasna maarahvas", "luutsi maarahvas" jmt).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etümoloogiline sõnaraamat.
  2. Jürgen Beyer. Ist maarahvas (‚Landvolk‘), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593
  3. Kalle Eller, "Maarahvast". – Vikerkaar (1990, nr 3, lk 72); "Maarahva elujõud" II (Tartu, Elmatar 1998, lk 199–216).
  • Wictionary East, Ost etc.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paul Ariste. Maakeel ja eesti keel. // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 2. Tallinn 1956, lk 117–125
  • Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castreniumin toimitteita 51. Helsinki: suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura 1997, lk 184–240
  • Jürgen Beyer. Ist maarahvas (Landvolk), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]