Mungarüü

Allikas: Vikipeedia

Mungarüü on munkade ja nunnade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest religioossesse kongregatsiooni või ordusse.

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Mungarüüd kuivamas. Tai, 2015.

Kāṣāya (sanskriti keeles 'kollane', paali keeles kasāva, hiina keeles 袈裟, jaapani keeles けさ kesa, korea keeles 가사 gasa, vietnami keeles cà-sa või sanskriti ja paali keeles cīvara; tiibeti keeles chos gos) on budistliku munga rüü, mis oli algselt määrdunud kollakat tooni (sellest ka sanskritikeelne nimetus kāṣāya). See koosneb traditsiooniliselt kolmest osast: eraldi alusriided alakeha ja ülakeha tarvis ning pealisrüü, mis algselt olid lihtsalt kolm nelinurkset riidetükki.

Varases koguduses oli mungarüü valmistatud teiste poolt minemavisatud rõivastest ning et see ei süvendaks soove, vaid sümboliseeriks kasinust ja lihtsust, pidi riie olema kas kantud, määrdunud, rebenenud või muul viisil ilmalikele kasutuskõlbmatu. Rüü ei tohtinud olla ka ühest suurest kangast, vaid tükkidest kokku õmmeldud, et veelgi rõhutada selle tagasihoidlikkust.

Määrdunud kollast värvi rüü ja kerjakauss olidki ainsad asjad, mida bhikkhu oma elus vajas ning needki võis ta endale ise valmistada. Tänapäeval valmistatakse neid siiski vabrikutes; budistlikes maades saavad inimesed neid osta ja templites või kloostrites munkadele annetada.

Theravaada maades on rüü värvus kollane kuni tumepunane, sõltuvalt kloostrist ja õpetusliinist. Mujal on levinud eri värvi mungarüüd, Tiibetis tumepunane, Hiinas hall või pruun, Jaapanis hall või must jne.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.