Tipiṭaka

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Paali kaanon)

Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".

Paalikeelne nimetus Tipiṭaka viitab tavaliselt paali kaanonile, mis on ainus tervikuna säilinud tekstikogumik varajase budismi ajast klassikalises india keeles ning seda peetakse üldiselt ka kõige autentsemaks Buddha õpetuse kogumikuks. Theravaadas on see ainus pühakiri.

Sanskritikeelne nimetus Tripiṭaka võib samuti tähistada õpetuste kogumikku, kuid viitab budistlikule pühakirjakogule laiemas mõttes, hõlmates ka erinevate koolkondade filosoofiat ja pühaks peetavaid tekste.

Peale teist Sanghakogu tekkinud kirjaliku traditsiooni järel oli igal koolkonnal oma paalikeelne Tipiṭaka, mille erinevused olid minimaalsed. Tänapäeval on tervikuna säilinud theravaada koolkonna paalikeelne Tipiṭaka. Hiljem koostatud ja sanskriti keelde tõlgitud tekstikogudest on säilinud vaid fragmente. Üsna terviklikult on säilinud ka mõningad hiljem koostatud paalikeelse kaanoni hiina- ja tiibetikeelsed tõlked.

Tiibetis ja Hiinas säilitati mahajaanale omane pühakirjakogude avatus ning kaanonisse lülitati ajast aega nii uusi tekste kui ka oma õpetlaste kommentaare ja uurimusi. Neis traditsioonides ei säilitatud algupärasele india pühakirjale omast kolmeosalist struktuuri, kuigi ka Hiina kaanonit nimetatakse mõnikord Hiina Tripiṭakaks.[1]

Paalikeelse Tipiṭaka jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Paalikeelne Tipiṭaka jaguneb kolme suuremasse ossa:

  1. Vinaja-piṭaka (3 jaotust, 1.–9. köidet/osa)
  2. Sutta-piṭaka (5 kogumikku, 9.–33. köidet/osa)
  3. Abhidhamma-piṭaka (7 raamatut, 33.–45. köidet/osa)

Pärimuse järgi koostati esimesed kaks osa Buddha õpetuste põhjal juba esimesel Sanghakogul Rādžagrihas, mis toimus peagi pärast Buddha parinirvaanat, Abhidharmapiṭaka lisati ilmselt hiljem.

"Vinaya Pitaka"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Vinaya Pitaka

"Vinaya Piṭaka" sisaldab kõiki käitumisreegleid munkadele (227 reeglit) ja nunnadele (311 reeglit) ning mungaelu korralduslikke juhised; 3 suuremat jaotust, 5 alajaotust:

"Sutta–Vibhaṅga"[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid munkade ja nunnadele ning kaheksat põhilist eksimust.

"Khandaka"[muuda | muuda lähteteksti]

Kaks raamatut, sisaldavad reegleid ja protseduure, jaotatud 20 (või 22) allosaks. Tekstid sisaldavad mungaelu reegleid, mis puudutavad munkade ja nunnade kloostrisse vastuvõtmist, pühade tähistamist, riietumist, toitumist, sh haigete munkade elukorraldust ja ravimist, jms.

"Parivāra"[muuda | muuda lähteteksti]

Analüütiline sutta – Vibhaṅga kokkuvõtte, mis sisaldab selgitusi ja täpsustusi eelnevates osades antud reeglite kohta.

"Sutta Pitaka"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sutta Piṭaka

"Sutta Piṭaka" ehk õpetussõnade korv koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikāyast. (sanskriti ja paali keeles nikāya ‘kogumik’), Mahajaanas on kasutusel nimetus 'aagama' (sanskriti ja paali keeles āgama ‘tulemine, saabumine’; tiibeti keeles lung; hiina keeles 阿含 ahan; jaapani keeles agon).

"Sutta pitaka" sisaldab kokku ligi 10 000 teksti, mida peetakse Buddha sõnaks.

"Dīgha-nikāya"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Dīgha-nikāya

'Pikkade õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles dīrgha-āgama) sisaldab 34 pikka vestlust Buddha ja tema õpilaste vahel. Jaotatud kolme vagga’sse (peatükki), millest iga peatükk on üks raamat.

  • Sīlakkhandavagga-pāḷi – (moraalsus; 13 suttat)
  • Mahāvagga-pāḷi – (pikk diskursus; 10 suttat)
  • Pāṭikavagga-pāḷi – (hästi-tuntud diskursus; 11 suttat)

"Majjhima-nikāya"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Majjhima-nikāya

'Keskmiste õpetussõnade kogumik' (sanskriti keeles madhyama-āgama) sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist.

"Saṃyutta-nikāya"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Saṃyutta-nikāya

‘Rühmadeks jaotatud õpetuste kogumik (sanskriti keeles saṃyukta-āgama) sisaldab 2904 (7762) suttat, koosneb 56 rühmast, 5 peatükist; 6 raamatust.

  • Sagāthavagga-saṃyutta – 'jumaluste rühm'
  • Nidānavagga- saṃyutta – 'sõltuvusliku tekkimise rühm'
  • Khandavagga- saṃyutta – '5 isiksuse koostisosa'
  • Saḷāyatanavagga- saṃyutta – '6 taju'
  • Mahāvagga- saṃyutta – 'valgustumine'

"Aṅguttara-nikāya"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Aṅguttara-nikāya

'Üks-rohkem õpetussõnade kogu' (sanskriti keeles ekottara-āgama) sisaldab 9557 suttat, jaotatuna 11. alaossa, kus kirjeldatakse vastavalt alaosa järjekorranumbrile eksisteerivaid asju ja nähtusi.

"Khuddaka-nikāya"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Khuddaka-nikāya

'Lühitekstide kogumik' (sanskriti keeles kṣudraka-āgama) koosneb 15 osast.

  • Kuddhakapātha – 'lühijuttude kogu', 9 lühiteksti noviitsidele
  • Dhammapada – 'õpetuste jada'; 423 neljarealist luuletust
  • Udāna – 'põhilausete kogu' sisaldab 80 suttat Buddha elust. Iga elusündmuse kohta sisaldub neljarealine salm (Udāna) või Buddha poolt öeldud proosatekst.
  • Itivuttaka – 'niimoodi öeldud' sisaldab 112 Buddha poolt õpetatud värssi, mis vaheldub proosatekstidega
  • Suttanipāta – 'väike suttate kogumik' sisaldab 5 värsivormis suttat
  • Vimānavatthu – 'jumaluste lossi lood' sisaldab 85 lugu
  • Peta Vatthu – 'lood petadest' (ja näljastest vaimudest)
  • Theragāthā – 'vanemate munkade värsid' – sisaldab 107 poeemi, 1279 värssi; 264 vanema Buddha järgija värsid õndsast elust
  • Therigāthā – 'värsid õdedest' ehk 'nunnade laulud'; 73 vanema nunna poolt antud 73 poeemi, 522 värssi
  • Jātaka – 'sünnilood' sisaldavad 547 jātaka’t (Buddha elulugu). Need on Buddha jutustused järgijatele tema eelmisest elust, lõppedes tavaliselt lauluvärssides. Lood on järjestatud vastavalt värsside arvule jātaka lõpus.
  • Niddesa – 'kirjeldus' ehk 'kommentaar' Suttanipāta kahele alalõigule (kommentaar Mahāvagga Pāḷi 4-le lõikele ja CuỊavagga Pāḷi 5-le lõikele ning Khaggavisāna Sutta 1-le lõikele)
  • Paṭisambhidā Magga – 'tee analüütilisse tunnetusse', 3 petükki, iga peatükk sisaldab 10 teemat ('katha')
  • Apadāna – 'arahantide lood'
  • Buddhavaṃsa – 'lood Buddhade pärinemisest' sisaldab lugusid 24 Budhast, kes on elanud enne ajaloolist Buddha (sh ajaloolisest Gotama Buddhast)
  • Cariyā Piṭaka – 35 värsi vormis jutustust, sh 10 täiuslikkust (pāramī) mis on vajalikud buddhasuse saavutamiseks (suuremeelsus, moraalsus, kõlblus, tarkus, energilisus, kannatlikkus, ausus, sihikindlus, võrdne suhtumine, meelerahu)
  • Nettippakarana – väike tõlgendus kanooniliste tekstide selgituseks ja interpreteerimiseks (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Peṭakopadesa – selgitus (ja laiendus) Buddha poolt õpetatud meetodite kohta (ainult Birma Tipiṭakas)
  • Milinda-pañha – 'Milinda küsimused', sisaldab munk Nagasena vastuseid kuningas Milinda küsimustele (ainult Birma Tipiṭakas)

"Abhidhamma Pitaka"[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Abhidhammapiṭaka

"Abhidhamma Piṭaka" koosneb 7 osast, on filosoofilis-psühholoogiliste süstematiseeritud Buddha õpetuste kogumik, mis valmis peale kolmandat budistide suurkogu. Kolme esimest raamatut peetakse Abhidhamma mõistmise aspektist olulisimaks.

"Dhammasaṅgaṇī"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'Dhamma klassifikatsioon' ehk 'seadmuste kogumid', sisaldab kokkuvõtvalt Buddha õpetatust ülimast tegelikkusest, e tegelikkuse olemusest sh meele (citta) ja teadvusega seotud faktorid, 4 füüsilist elementi ja nendega seotud 23 füüsilist nähtust jms.

"Vibhaṅga"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'analüüs'; siin jätkub Dhammasaṅgaṇīs alustatud dhamma analüüs; 18 peatükki, mis kätkevad üksikasjalikku analüüsi või klassifikatsiooni 16 peamise seadmuse teema kohta, sh koostisosadest, tajude tekkest, elementidest, võimetest, teadlikolekust, tõest, sõltuvuslikust tekkest, virgumise tegurid ja etapid (jhāna'd), analüütilised teadmised, meeletreeninguga seotud aspektid, ülevaade budistlikust universumist jms.

"Dhātukathā"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'arutlus elementidest' põhineb skandha'de ja āyatana'te analüüsidel ning on esitatud küsimuste ja vastuse vormis.

"Puggalapaññatti"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'individuaalsuste kirjeldus' ehk 'isiksuse tüpoloogia'; kirjeldab ja analüüsib inimeste iseloomutüüpe mitmete tegurite põhjal, mille arv ulatub ühest kümneni. 10 peatükki.

"Kathāvatthu"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'vale vaate aspektid' või 'vaidlusteemad'. Sisaldab vastuseid ja küsimusi mis kerkisid üles kolmanda budistliku suurkogu ajal erinevate Theravaada koolkondade dispuudil. Sisaldab teiste budistlike koolkondade heterodokssete vaadete kummutamist.

"Yamaka"[muuda | muuda lähteteksti]

– 'võrdluste raamat' või 'paarid': eelnevates Abhidhamma raamatutes esitatud kontseptsioonide loogiline analüüs; põhiliseks teemaks on loogilised dilemmad. Sisaldab terminoloogilisi selgitusi ja mõistete täpseid definitsioone.

"Paṭṭhāna"[muuda | muuda lähteteksti]

– ‘sõltuvuslike suhete raamat’ (pa+ṭhāna) ‘suhete süsteem’ ehk 'põhjuslikud seosed'; selgitab loodusnähtuste tekkepõhjuseid. Abhidhamma mahukaim raamat, mis kirjeldab põhjalikult 24. paccaya’t ehk sõltuvuslikke suhteid ja sõltuvuslikku tekkimist (paṭiccasamuppāda).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nārada, MT 1988, The Buddha and His Teachings, Buddhist Missionary Society, Malaysia.
  • Nyanatiloka 1980, Buddhist Dictionary, Manual of Buddhist Terms and Doctrines, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  • Saeng Udomsri, 1999 The Vinayapitaka (Vol.2), Mahaculalongkornrajavidyalaya University, Thailand.
  • U Ko Ley 2000, Guide to Tipitaka, Selangor Buddhist Vipassana Meditation Society, Malaysia.
  • Mendis 1985, The Abhidhamma in Practice, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  • Nārada, MT 1987, A Manual of Abhidhamma, Abhidhammattha Sangaha, Buddhist Missionary Society, Malaysia.
  • Thera, N 1976, Abhidhamma Studies, Researches in Buddhist Psychology, Buddhist Publication Society, Ceylon.
  • Bimala C Law 2000, A History of Pāli literature, Gayatari Offset Press, New Delhi.
  • Russell Webb 2008, An Analysis of the Pāli Canon, Buddhist Publication Society, Sri Lanka.
  • Linnart Mäll 2004, Dhammapada, Lux Orientis, Estonia.
  • Andrew Skilton 2012, Budismi lühiajalugu. Koolibri, Tallinn.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]