Analüüsiv vaatlus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Analüüsiv vaatlus ehk läbinägemine ehk vipassana [vi ’sisse’, ‘läbi’, ‘üle’ + passati ‘nägema’] (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keelesguan; jaapani keeles kan), ka sisekaemus või insait-taipamine[1] on budismis üks kahest[2] kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, paali keeles samatha, sanskriti keeles śamatha).[3]

Theravaadas seisneb läbinägemise arendamine keskendumisobjekti vaatlemises kolme olemasoluomaduse (tilakkhaṇa) ehk püsituse, kannatus ja isetuse kaudu, eesmärgiga saavutada objekti tõelise olemuse läbinägemine ja taipamus ning arendada välja sellekohane taju (saññā).

Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.[4] See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud objekti vaatlus, eesmärgiga õppida olemasolu nägema nii, nagu see tõeliselt on (yathābhūta).

Kommentaariumi kohaselt eeldab läbinägemise arendamine (vipassanā bhāvanā) eelnevaid teadmisi, mis on läbinägemise objektideks (paali kammaṭṭhāna):

  1. seitsmekordne puhtus (sattavisuddhi)
  2. kolm omadust, st kolm olemasolu omadust (tilakkhana)
  3. kolme liiki mõtlus, mis käsitleb kolme olemasolu omadust (tividhānupassanā)
  4. kümme insait-teadmist (dasa-vipassānāñāṇa)
  5. kolmekordne vabanemine (tividhavimokkha)
  6. kolmekordse vabanemise kolm ust (tividhavimokkha-mukha)

Vipassanā-bhāvanā objektideks on 73 Tipiṭaka’s toodud dhammat ehk tõde, mida vaadeldakse kolme olemasolu omaduse ehk püsituse, dukkha ja minatuse kaudu. Läbinägemist arendatakse alates teise džhaana saavutamisest, kus mõtlemine (paali k. vitakka) ja läbiuurimine (paali k. vicāra) on peatunud, ning esineb vaid hinnanguvabavaba vaatlus.

Nimetatud 73 dhammat on alljärgnevad:

  1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
  2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
  3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
  4. Kakskümmend kaks psühhofüüsilist võimet (paali k. indrya)
  5. Neli aaria tõde (paali k. ariyasacca)
  6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda).[5]

Mahajaana filosoofia kohaselt on valdavalt oluline saada aru omaenda budasusest ja tühjusest.

Vipassana meditatsioonitehnikad on S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.
  2. “Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).
  3. Ida mõtteloo leksikon: analüüsiv vaatlus. [1]
  4. Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[2]
  5. Ṭhitañāṇo bhikkhu (Andrus Kahn) (2019). Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theravaada Sangha Kirjastus. Lk 40.