Püsitus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Püsitus[1] (sanskriti keeles anitya; paali keeles anicca; tiibeti keeles mi rtag pa; hiina keeles 無 常 wuchang; jaapani keeles mujō) on budismis üks kokkupandud seadmuste kolmest põhiomadusest (trilakṣaṇa) isetuse (sanskriti keeles anātman) ja kannatuse (duḥkha) kõrval.

Püsitus tähendab seda, et seadmustel ei ole püsivat, muutumatut olemust. Teo ja teovilja seaduse tõttu on kõik seadmused pidevas muutumises – tekkimises, lagunemises ja üleminekus – ning vastastikuses sõltuvuses (sõltuvuslik tekkimine).

Nirvaana (mõnes koolkonnas ka ilmaruum) jääb ainsana põhjuslikkuse ringist välja, sest see on kokkupandamatu seadmus, mida ei iseloomusta olemine ega olematus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]