Aatman

Allikas: Vikipeedia

Aatman, ka atman (sanskriti keeles ātman; paali keeles attan, attā tähendusega 'ise'; tiibeti keeles bdag; hiina keeleswo; jaapani keeles ga) on india õpetustes mõiste, mis tähistab inimese või mistahes olendi või nähtuse püsivat ja muutumatut olemust, teda "ennast".

Brahmanismis on see püsiv ja igavene individuaalne substants ehk hing, mis on identne brahmaniga[1] või tema kõrgeim mina, mis on brahmani avaldumine üksikisikus.[2]

Budismi kohaselt on inimese enda olemus, nii aatman kui ka hing (jīva), soovmõtlemise tulemus, mida reaalselt ei eksisteeri.

Hinduism[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigis kuues hinduismi ortodoksses koolkonnas (daršanas) usutakse, et igas elavas olendis on aatman. Monistlikud vedaanta koolkonnad (advaita-vedaanta) samastavad aatmani brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad eristavad universaalset, Ülimat Aatmani (Paramātmā), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsetes hingedes (jīva). Bhedābheda Vedānta koolkonnas on aatman ja brahman samaaegselt identsed kui erinevad.[3] Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui maailmahinge kui ka mõlemat.[4][5]

Sansaara, mokša ja aatman – need kolm mõistet kuuluvad hinduismis kokku. Sansaara on rändamine, ringlemine ehk taaskehastumine. Mokša on vabanemine sansaarast ning aatman on see, kes ümber sünnib, taaskehastub.

Budism[muuda | muuda lähteteksti]

Budismis eitatakse nii inimisiksuse kui ka kõikide seadmuste püsivat ja muutumatut omaolekut,[6] kuna neid peetakse ajutisteks ja pidevalt muutuvateks, isetuteks ja püsituteks. Usk iseenese ja seadmuste tegelikku olemasolusse on üks põhilisi väärvaateid ja takistusi virgumiseni jõudmisel.[7]

 Pikemalt artiklis Isetus

Budismis, eriti mahajaanas, on 'hing' (jīva), 'ise' (ātman), 'olend' (sattva) ja 'isiksus' (pudgala) neli väärvaadet, millele ei saa omistada iseseisvat olemist ega tähendust, nagu väidab «Teemantsuutra»: “Ei saa rääkida, et ta on bodhisattva, kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida mõtteloo leksikon: ise
  2. Ida mõtteloo leksikon: aatman
  3. A. L. Herman (1976). An Introduction to Indian Thought. Prentice-Hall. pp. 110–115. ISBN 978-0-13-484477-0.
  4. Jeaneane D. Fowler (1997). Hinduism: Beliefs and Practices. Sussex Academic Press. pp. 109–121. ISBN 978-1-898723-60-8.
  5. Arvind Sharma (2004). Advaita Vedānta: An Introduction. Motilal Banarsidass. pp. 24–43. ISBN 978-81-208-2027-2.
  6. John C. Plott et al (2000), Global History of Philosophy: The Axial Age, Volume 1, Motilal Banarsidass, ISBN 978-8120801585, page 63, Quote: "The Buddhist schools reject any Ātman concept. As we have already observed, this is the basic and ineradicable distinction between Hinduism and Buddhism".
  7. Ida mõtteloo leksikon: ise
  8. Ida mõtteloo leksikon: hing