Aizpute

Aizpute
läti	Aizpute
	Aizpute lipp Aizpute vapp
	Pindala: 6,9 km² (2024)
	Elanikke: 3892 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 43′ N, 21° 36′ E

Aizpute (läti^ⓘ) on linn Lätis Kurzemes Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Ajalugu

Aizpute asulat (saksa keeles Hasenpoth) on kirjalikult esmamainitud 1253. aastal, mil see läks Kuramaa piiskopkonna valdusse. Linna kohta on kasutusel olnud ka nimekujud Asimputte, Acciputten, Asenputt kui variandid kurakeelsest nimekujust Āspute, mis tähendab tõlkes 'vaade mäelt'. Tegemist oli tähtsa asulaga kuralaste Bandava muinasmaakonnas, mille juurde aastal 1248 rajati Aizpute ordulinnus (ladina keeles castrum Asenputten, saksa keeles Hus zu Hasenpothe; 'Vrundenborgh; Ordensburg Hasenpoth). Linnaõigused sai Aizpute 1378. aastal.

Keskajal oli seal üks Kuramaa piiskopi residentse. Kuramaa hertsogiriigis oli Aizpute eristaatusega Piltene piirkonna keskuseks.

Aastal 1795 läks Aizpute Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Kuramaa kubermangu. Seal sai sellest Aizpute kreisi keskus. Aastal 1900 valmis Liepāja–Aizpute kitsarööpmeline raudtee, mis suleti aastal 1964.

2009. aastani asus Liepāja rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Aizpute piirkonna keskus.

Aizputes on sündinud helilooja Pēteris Vasks ja laulja Andris Erglis. Laulja Mārtiņš Freimanis käis Aizputes koolis.

Vaatamisväärsused

Aizpute ordulinnus, Aizpute vanalinn, Misiņkalna muinaskalmed ja asulakoht, Kirikumäe linnamägi, Aizpute luteri kirik, selle orel, kirikuaias asuv H. Bazdori hauasammas, Aizpute loss, selle müürid ja nende dekoratiivmuster, Kuldīgas iela 5a uksed ja laevalgustid, Jāņa iela 7 uksed, Atmodas iela 31 maja välisuksed ja nende hinged ning Atmodas iela 22 portaal ja uksed on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.^[3] Kohaliku kaitse all on Tumšase kõrts ja Atmodas iela 31 trepikoja uks ning selle kaks tugipalki.^[4]^[5]

Looduskaitse all on pärn aadressil Liepājas iela 19 ja valgepöök aadressil Jāņa iela 4.^[6]

Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud sõduritele. Misiņkalna kalmistul asub mälestustahvel natsiohvrite matmispaigal, Misiņkalna pargis aga partisanide hukkamispaigas.^[7]