Saka vald (Läti)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saka vald

läti Sakas pagasts

Pindala: 318,3 km²
Elanikke: 463 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1,5 in/km²
Keskus: Saka
Sakas pagasts LocMap.png

Saka vald (läti keeles Sakas pagasts) on vald Lätis Pāvilosta piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Pāvilosta linna ja Vērgale vallaga, samuti ka Alsunga piirkonnaga, Durbe piirkonna Dunalka vallaga, Aizpute piirkonna Laža ja Cīrava vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne vallaga.

Valla pindala on 318 km². 2016. aasta seisuga elas seal 530 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 504 lätlast, 12 venelast, 4 valgevenelast, 5 ukrainlast, 1 poolakas ja 14 leedulast.[3] Valla keskus on Saka küla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XIX sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Ulmale, Saliena, Ostbaka, Pilsmuiža, Mācītājmuiža, Stembre, Sarkanās muiža ja Minde mõisavallad, mis aastal 1866 ühendati ühiseks Upesmuiža vallaks. Saka valla nime kannab see aastast 1923.[4] Maareformi ajal moodustati sellest vallast veel Ulmale vald. Aastal 1935 oli valla pindala 141,1 km².[5] Aastal 1945 moodustati vallas Pāvilosta, Saka ja Saliena külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Saka külanõukoguga likvideeritav Saliena külanõukogu ja osa Pāvilosta külanõukogust, sellal kui Pāvilosta ise sai töölisasula staatuse. Aastal 1960 liideti külanõukoguga veel osa Cīrava külanõukogust, aastal 1962 aga Ulmale külanõukogu. Aastal 1987 liideti osa Saka külanõukogu maadest Jūrkalne külanõukoguga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2004 liideti Pāvilosta linn ja Saka vald ühiseks Saka piirkonnaks. 2009. aastast kuulub vald Pāvilosta piirkonda.

Saka luteri kirik

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Akmeņragsi majaka torn, Saka luteri kirik ja selle kantsel, hiiepaik Piņņi ohvrikivi, Saka vasallilinnus, Saka linnamägi, Nikāse talu elumaja, hiiepaik Dzeņi Ohvrikivi, Puuslikumäe nime kandev linnamägi, Laši muinaskalmed ja Ķuķi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Akmeņragsi majaka keskaegne kalmistu ja Maznodupji kivirajatis.[8]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemere rand

Suurimad jõed on Rīva jõgi ja Saka jõgi ning viimase lisajõed Tebra ja Durbe. Looduskaitse all on Ulmale park, Rīva Balti jääpaisjärve kaldaluited, Ostbaha parunite matmispaiga puudetukk, Gulēni mänd ja Strante-Ulmale järsakrannik, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asub 170 hektari suurune Saka erikanõmme hoiuala, selle lääneossa jääb ka osaliselt Pāvilosta hallide luidete hoiuala, edelaossa aga osaliselt Ziemupe hoiuala. Lisaks asub seal Grīnise looduskaitseala.[9]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on üheksa küla. Valla keskus Saka on staatusega (mazciems) ja seal oli 2018. aastal 29 elanikku. Sama staatusega on veel kaks küla – Saļiena 56 elanikuga aastal 2005 ja Ulmale 71 elanikuga aastal 2018. Staatusega vidējciems on Rīva 48 elanikuga aastal 2018. Mežvidi küla on staatusega vasarnīcu ciems ja aastal 2018 oli seal üks elanik. Neli valla küla on staatusega skrajciems – Ķoniņciems 10 elanikuga aastal 2005, Mežaine 16 elanikuga aastal 2005, Strante 24 elanikuga aastal 2018 ja Upsēde 23 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Pagasta pārdēvēšana Valdības Vēstnesis – 1923.a 24.jaanuar
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]