Kalēti vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kalēti vald

läti Kalētu pagasts

Pindala: 79,78 km²
Elanikke: 519 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,5 in/km²
Keskus: Kalēti
Kalētu pagasts LocMap.png
Piiriületuspunkt

Kalēti vald (läti keeles Kalētu pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Virga, Gramzda, Dunika ja Bārta vallaga. Lõunas piirneb vald Leedu Skuodase rajooni Skuodase vallaga.

Valla pindala on 80 km². Aastal 2011 elas vallas 615 inimest, nende seas 446 lätlast, 6 venelast, 3 ukrainlast, 1 poolakas ja 159 leedulast.[2] Valla keskus on Kalēti, vallamaja asub aadressil Liepu aleja 6. Vallavanem on Agrita Driviņa.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse valla aladel asusid varem Mazkrūte mõis (Klein Kruhten) ja Kalēti mõis (Kalleten). Aastal 1935 oli Kalēti valla pindala 75,9 km² ja seal oli 1880 elanikku.

Aastal 1945 moodustati Kalēti vallas Kalēti ja Ozoli külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kalēti külanõukoguga likvideeritav Ozoli külanõukogu.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Priekule piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kalēti linnamägi, Sauši asulakoht, Ozoli muinaskalmed, Lanki muinaskalmed ja Krūte linnamägi.[5] Kohaliku kaitse all on Rači asulakoht.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jõgi on Bārta.

Looduskaitse all on Pūčese tamm, Ratnieki tamm, Kalēti park, Kalēti metsapark ja Kalēti pärnaallee. Vallas kasvab arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid.[7]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on neli küla. Valla keskus Kalēti on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 247 elanikku. Teine sama staatusega küla on Ozoli 44 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega mazciems – Meiri 28 elanikuga aastal 1999 ja Upesmuiža ligi 25 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Priekules novads, vaadatud 3.02 2021
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]