Cīrava vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Cīrava vald

läti Cīravas pagasts

Pindala: 131,6 km²
Elanikke: 1180 (2016)
Rahvastikutihedus: 9 in/km²
Keskus: Cīrava
Cīrava valla asend Lätis
Cīrava

Cīrava vald (läti keeles Cīravas pagasts) on vald Lätis Aizpute piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aizpute ja Laža vallaga, Pāvilosta piirkonna Saka vallaga ja Durbe piirkonna Dunalka vallaga.

Valla pindala on 131,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1180 inimest.[1] Aastal 2011 elas vallas 1112 lätlast, 12 venelast, 14 valgevenelast, 14 ukrainlast ja 34 leedulast.[2] Valla keskus on Cīrava küla, vallavanem on Artis Čanders.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XIX sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Dzērve ja Cīrava mõisad. Aastal 1935 oli Cīrava valla pindala 116 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Cīrava ja Upsēde külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Cīrava külanõukoguga likvideeritav Upsēde külanõukogu. Aastal 1960 liideti Cīrava külanõukogu Pāvilosta sovhoosi maad Saka külanõukoguga. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Apriķi külanõukogu kolhoosi Jaunā dzīve maad.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Aizpute piirkonda.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Ķinti kaev

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Cīrava vesiveski, Cīrava luteri kirik (altar, kantsel, orelikapp ja noodivihik), kirikuaias asuv J.E Behri hauamonument, Cīrava mõisakompleks (sealhulgas tallid, mõisavalitseja maja ja häärber ning sealse viie ruumi interjöör), Rūķi muinaskalmed, Lapegļi muinaskalmed, Ozoli muinaskalmed, Dārznieki muinaskalmed, Blieķu kalnsi linnamägi, Dzērve - Cīrava rahvakool ja Buči muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Cīrava mõisa teenijate maja, Cīrava kivikuhjatis, Pauga kalmete keskaegne kalmistu, Ķinti asulakoht ja kaev ning Grāveri muinaskalmed.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim jõgi on Cepļupe. Looduskaitse all on Cīrava pärnaallee, Saarpöök, Apteegitamm, Rootsi tamm, Piecžuburi valgepöök ja Bergmaņi tamm, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid.[8]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on seitse küla. Valla keskus Cīrava on staatusega (lielciems ) ja seal oli 2018. aastal 428 elanikku. Staatusega vidējciems on Dzērvenieki 69 elanikuga aastal 2018. Kolm küla on staatusega skrajciems - Grābste 15 elanikuga aastal 2005, Prūšu ciems 10 elanikuga aastal 2005 ja Vidusmuiža 34 elanikuga aastal 2005. Kaks valla küla on staatusega mazciems – Akmene 58 elanikuga aastal 2005 ja Dzērves skola 38 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]